28. veebruar 2018

"SOS! HELP! OMG! WTF! KOER HÄDAS! KOHE KOOLEB ÄRA!"


"Koer on hädas! Vaeseke on sõna otseses mõttes külmunud!", sõnas ärritunud naishääl telefonis. "Tulge kohe appi! Ta on nii näljane, et paistab lausa läbi!"

"Kohe saab loom abi!", tormasin solaariumist välja. Paljalt. "Tühja nende riietega! Koer on ju hädas ja iga sekund seega arvel!"
Sündmuskohale jõudes selgus, et loomake on tõesti lausa ää jäätunud.

"Hüljatud! Pole kahtlustki! Lurjused!", krigistasin läbi hammaste ja kiirustasin poodi. Paljalt. Õige loomakaitsja tegutseb, mitte ei halise internetis ega ürita tööd teiste õlule veeretada. Heiki on õige loomakaitsja. Vähemalt enda arust!

Operatiivselt ostsin radiaatori ja fööni. Pikendusjuhtme jaoks enam raha polnud ja selle panin lihtsalt pihta ehk laenasin. Turvamees hakkas jälitama, mina lippasin alasti koerakese poole. Õues pollarid juba ootasid. Nüüd olen jaoskonnas. Paljalt loomulikult! Õnneks on tänapäeval enamus politseinikke naised. Meeste ees oleks päris nadi taolises "riietuses" olla. Vist oleks.

Kas keegi saaks Rocca Al Mare keskuse juurde koerakesele appi minna? Vaeseke on näljane ja külmetab!

1 kommentaar: