Meil on Ruudiga diil, et kui on kena ilm, siis passime vähemalt pärastlõunani õues - ajab tubased temperatuurid nii üles, et ei sinna tohi koera jätta. Ja kui pilves ilm, siis lähen linna peale laiama, tema valvab sel ajal. Eile oli pilvine ja üleeilsega võrreldes oma 10 kraadi jahedam. Jeee ja kohe hommikul paarutasin okeanaariumi. Raha eest kalu vaatama noh. Peale tomatis suplevat räime pole ju teisi näinud.

Seal kena suur ekraan ja kaladeks maskeeritud näitlejad muudkui ujuvad. Rahustab närve paremini kui kõik maailma psühhiaatrid kokku. Lõpuks läks läilaks, sest ootasin paljast näkineidu, keda ei tulnudki. Küllap oli vaba päev. Deem, mul kohe üldse ei vea.
Kergetuukrid askeldasid akvaariumi põhjas. Muide, mul ka taolised paprid olemas, et võin sukelduda ja töötada kuni 48 meetri sügavuses. Või oli 58 meetrit? Enam need vist küll ei kehti ja tuleb uus eksam teha, aga see selleks.

Kui erootikat ei saa, siis mingi märul võiks ju ikka olla. Piidlen tuukreid ja jälgin üht pirakamat haid, kes peaks inimesest jagu saama küll. Kõik osised tunduvad korraliku õuduka jaoks paigas olevat. Istun koos lastega ja ootame. Möödub tund, siis teine, aga midagi ei toimu. Lapsed lahkuvad pettunult nuttes.

Mul viskas nii üle, et tormasin kohalikku kalakaitsesse ning väitsin, et hai on kindlasti uimastatud. Nad arvasid, et äkki on lihtsalt rikkis või natuke haige. Jutt või asi!
Siis säädsin sammud tarbijakaitsesse:

"Ma olen Tallinnast ja maksin! Kuhu kurat veri ja laip jäi! Lapsed said sellise trauma ja pettumuse osaliseks!"

Vabandasid ja laiutasid käsi. Lubasid uurida. Täpselt nagu Eesti ülemakstud töllakad! Kokkuvõtvalt võib öelda, et läksin närve rahustama, aga keerasin need veel rohkem tuksi.
Õhtul olin nii tige, et otsustasin selle kuradi tuukri ise maha lüüa. Närvide rahustuseks, aga laste pärast ikka eelkõige. Passisin pimedani, aga ta ei tulnudki. Topelt pettumus!
Täiega nõme linn ja kui peaksite siia sattuma, siis ärge sinna majja oma jalga küll tõstke - läbi ja lõhki petukaup algusest lõpuni!