Olen seda kogu aeg tahtnud, sest armatuuri all kägaras pole teps mitte hea olla - kitsas ja puhub talvel kuuma, suvel külma otse selga. Lülin enamasti alla puhumise välja, aga siis endal jalad külmetavad või higistavad nii, et lainetab. Jube jama!
Kõlar kah lähedal ja see karjub otse kõrva. Tüübil ju megakuulmine ja siis ei saa tümakat ka valjuks panna. Lisaks ohtlik, sest kui peaks pauk juhtuma ja mootori tuppa viskab, siis on ta seal vahel lõplikult kinni kah. Jube-jube, aga voodisse, kus laiutamiseks ruumi maa ja ilm, ei lähe. Tee või tina. Kannatab kurinahk, kuigi lasin tema tarbeks spetsiaalse pingi teha, mida astmena kasutada saaks.
Aga nüüd lõpuks läks. Esimest korda tegi hirmsat nutulaulu, sest kartis sõidu ajal maha tulla. Nüüd on aga see mure ammu murtud ja trambib edasi-tagasi nagu vana olija. Aga ega ta maga seal vaid ulatub mõnusalt aknast välja vaatama. Nii ta muudkui lamab ja passib. Minu poolest head vaatamist ja nüüd on vähemalt tallegi selge, kuhu kanti me sõidame. Masinas sisevaatepeeglit polnud, aga panin sellegi, et koera(i) liikluses ilma ohtliku keerutamiseta jälgida. See on just selle nurga alla sätitud, et kõik kenasti näha. Väga timm ja selle asjaga on nüüd ka lõpuks hästi, hurraaa!
