"Tal on loomapäästjate kleit. Täpsemalt galgode päästmise kleit. Täitsa vanaisasse!"
Väga vahva kink ja sealjuures ka mulle enesele, kuigi sedapuhku pidusse ei saanudki suure vahemaa tõttu. Kui tagasi jõuan, siis peame uuesti. Seda uhkem ja lõbusam. Siis juba soe ka.
Vaevalt, et minu eluajal loomade jaoks midagi suurt paremaks muutub, sest kõikidest ettepanekutest on läbi läinud vaid käputäis. Jube vaevaline värk.
Kui maailmast saab häid ja väga olulisi näiteid tuua pidevalt, siis meil käib üks suur nämmutamine. Loomakaitse koha pealt üks vägagi tagurlik seltskond meil seal riigi eesotsas ja ametites.
Pole hullu ja küll Sarah lõpule viib, mida vanaisa väheke suuremalt 2007.aastal alustada üritas. Või tema lapsed või hoopis nende lapsed. Üldse ei imestaks kui nii minema peaks - eestlasel ju pikk meel. Liiga pikk! Elame-näeme ja katame aga lauad. Hip-hip-hurraa!
