Nüüd selgus, et pensile minek lükkub taas edasi ja ilmselt tuleb rügada kuni surmani ning halvemal juhul ka pärast seda. Kohe motiveerib elama ja kui elama juba peab, siis võiks olla ka mingi suurem eesmärk.
Ruudi arvas, et pisike beebi oleks tore - see tõmbaks käima ja annaks kõigele mõtte. Käisime isegi arstil, aga seal selgus ootamatult, et me omavahel lapsi ei saagi. Uskumatult nõme olukord ja mida kuradit tähendab, et EI SAA kui me TAHAME!!!
Traditsioonilisel ja loomulikul viisil lapse soetamine ei tule aga kõne allagi, sest naised on reeglina väga nõmedad ja vastikud. Mida siis suure hädaga teha? Ruts arvas, et pappi meil on ja ostaks siis õige ühe tutt-uue tita. Mõeldud-tehtud ja nüüd tähelepanu "normaalses" eas naised, mis tähendab, et üle 22-aastaseid vanamutte edasine jutt enam ei puuduta.
Kui sa oled ilus ja sale ja tark ja tuhat asja veel, siis võid meie eest last kanda ja ilmale tuua. Praegu nühid poistega niisama lusti pärast tühja ja käid miinimumpalga eest tööl. See kõik võiks muutuda, sest me anname sulle eesmärgi ja pappi - iga raseduse kuu eest saad tonni ja sünnitamise eest viskame eraldi 3 tuhhi pealegi. On ju ahvatlev? Saad uued teksad osta, kontserdile minna ja palmi alla puhkusele sõita. Ahjaa, esimene kuu võiks rinda ka anda - säh paar tuhhi veel juurde justkui maast leitud.
Nii mõnelgi tekib ehk küsimus kas 60-aastane vanamehepäss ja koer ikka suudavad üldse elus püsida kuniks maimuke kooli lõpetab? Ärge hingeldage ja sapsige, sest me lisame ta pärandvara hulka ning lapse kui sellise hind ajaga ei kuku vaid ainult tõuseb. Ostja leiab alati. Näh panen ühe pildi ka tunnismaterjaliks loo juurde - mo enda poeg, kelle koos puudliga üles kasvatasin. Ema polnud vajagi.
Oli normaalne jutt? Üks "normaalseimaid" ilmselt, mille eesmärk oligi vastikust tekitada ja selgitada, et mõned asjad on põhjusega keelatud. Tore, et naiste- ja lastekaitsele ka see aspekt nüüd avalikult lõpuks lisandunud on. Imestasin varasemalt, et miks kõik "suured kaitsjad" selle maha vaikivad? Korra tegin noka lahti ka, aga siis soovitati loomadega tegeleda, mitte laste asjadesse oma nina toppida. Õukei, kuulan käsku seltsimehed tolerandid-liberastid.
Juba kostub hääli, et surrogaatemadus tuleks ka Eestis täie rauaga legaliseerida. Õdede vahel, ema-tütre puhul ehk pere siseselt ma ehk väga resoluutne polekski, aga mida tervikuna sellest arvata? Mis seal ikka arvata - naiste kehad riigi närust majandust elavdama ja lastele hinnasilt külge! Nii vist peab vastama, et sallijate jaoks mittesallitavate nimekirja sattuda. Kuigi otseselt teemasse ei lähe, siis vastan ikkagi ühe armsa vanamemme sõnadega, mida ta mulle aastate eest lausus:
"Mehed on küünetehnikud ja naised on politseis. Õnneks olen juba nii vana, et varsti suren ära ja ei pea seda jama väga kaua enam taluma!"
