Antud foto on tehtud 1574 septembrikuus. Mäletan nagu eile oleks kõik juhtunud. Kell lõi just südaöötundi ja tõusime oma õdusatest kirstudest kiriku keldris üles. Sättisime endid korda ja läksime linna vahele süüa otsima. Jube nälg oli kallal. Mul vedas ja kahe priske prostituudi veri mekkis hästi. Naiskal läks halvemini, sest talle sattus üks kõhnuke haisev purjus meremees.
Olid ikka ajad. Tänagi võtab silma märjaks kui meenutan. Elu on läinud tegelikult kõvasti halvemaks - inimesed on kleenukesed ja nende veri on antibiotsi ning -depressante täis. Jube raske on head toidupoolist leida. Aga me ei hädalda - ikka rõõmsalt käsikäes nii heas kui halvas üle laipade edasi õnneliku tuleviku poole.
