Valin puhkusekohad ikka inimasustustest eemal. Nii ei jää kellegile jalgu. Ka praegu oleme sellises kohas, kus inimjalajäljele peaks suud andma. Ometigi jään ka siin oma koertega ette. Eile näiteks lasin koerad jooksma. Tuli jalgrattur koos naisega. Esimene inimloom 24 tunni jooksul.
"See on avalik koht! Pange oma koer kinni, muidu ta hävitatakse!"
Mehe kaasa oli veidi mõistvam ja näitas näpuga oimu kohale, et ta mees on omadega sassis. Masin on siltidega ümbritsetud, et koerad võivad ehmatada. Nägin eelmine kord hobusesitta. Eile nägin ka suksusid - kõrged elegantsed nagu ka nende turjal istuvad kaunitarid. Ilus. Lehvitasid ja olid sõbralikud. Mitte Rutsi ja Nõpsi jaoks. Hea et kinni olid.
Täna hommikul tuli mutt jalgrattaga. Ruts pani haukuma. Siis hakkas mutt haukuma.
"Mine per**e õeluskott! Ma teen kõik selleks, et me ei kohtuks, aga sa tuled mu koju räuskama! Tõesti käi kuradile ja mine näri kodus oma mehe kallal! Mul pole vähimatki kohustust su vihapurskeid ja möla taluda!"
Edasi järgnes sõimulaviin, kes ma kõik olen. Ma tõesti teen kõik selleks, et Teie vabadusi mitte piirata. Hinnake palun natuke ka minu vabadusi või tuleks Eestis koerapidamine üldse keelustada?
