6. aprill 2018

"Donna otsib armastavat kodu! Kiire-kiire!"

Loomakaitsjate kõige suurem mure on see, et nood päästetud elukad kipuvad enesele kätte jääma. Kõige ilmekamaks näiteks on meie Pille ja Piret, kelle elamises tatsab 11 koera, kes kõik puha tänavalt ja kraavist kokku korjatud. Sinna otsa veel paar kassi ka. Seltskonna kõige auväärsem liige on 18 aastane Bimbo, aga vana koera kantseldamisega kaasnevatest rõõmudest ja muredest pajatan teile kunagi pikemalt. Plaanis vähemalt on. Õeksed päästaksid loomulikult veelgi loomi, aga enam ei mahu! Saate sellest vast isegi aru.

Katrin Kivile oli Tutermaal hüljatud koerte leidmine eelmise aasta kevadel üks esimesi päästeoperatsioone loomakaitsjana ja sinisilmselt pakkus ta vaestele hingedele ka peavarju:

"Kohe leiame armastavad kodud ja kõik on korras!", arvas ta. 


Kutsikas leidiski kodu Pärnumaal ja turvab politseinikest perekonna seljatagust. Katrin nuttis tagasiteel silmad peast ja lubas, et need on viimased loomad, keda ta päästab! Nii raske oli lihtsalt lahku minna. Üritasin teda lohutada, aga ega see mul eriti hästi välja kukkunud.
Nagu allolevalt pildilt näete, siis pere valikuga me puusse ei pannud ja Tutermaa kutsikas on kasvanud ilusaks ning tubliks koeraks.


Donna jäigi aga Katrini juurde, kus ta on tänaseni. Mõistagi on nad kokku kasvanud, aga Katrinil polnud plaanigi koera võtta, sest ta elukorraldus lihtsalt ei luba seda. 

Ja nimelt elab Katrin kahel mandril korraga ja juba järgmisel kuul peab ta lendama oma Ameerika koju. Interneti tarkadel palun soovitused ja hurjutamine a la "võta kaasa" või "jäta minemata" ära jätta, sest see lihtsalt pole võimalik.


"Donna on hinnanguliselt 5-6 aastane, sõbralik, leebe ja sõnakuulelik koeratüdruk. Tõeliselt armastab inimesi ja saab suurepäraselt läbi lastega. Vaatamata oma leebele iseloomule on ta hea valvekoer - võõras niisama aiast sisse ei tule, sest Donna suudab ennast päris hirmuäratavaks teha. 

Hirmuäratav ja kodu kaitsev esmamulje on aga petlik, sest tegelikult lakub ta su hiljem üle ja pole ohtu ka, et ta kedagi hammustaks.Teiste koduloomadega, v.a. koerad, ilmselt klapib lõpuks hästi, harjumine võib ainult aega võtta. Kassiga on alguses esile kerkinud erimeelsused lahendatud ja täna saavad omavahel kenasti hakkama. Pole küsimust ka, kes kodus boss on, loomulikult kass, Donna ei näe selles aga mingit probleemi.

Donna on vägagi inimese sõber, elanud minu juures tubastes tingimustes ega tahagi üksinda õue jääda. Seetõttu sobib Donna vaid inimesele, (perele) kes soovib endale tõelist sõpra, kellega tegelemiseks aega ja tahtmist leitakse. Donna armastab puhata diivanil, ta tahab tegelemist, joosta ja mängida, nagu iga teinegi koer. Eriti meeldivad talle pikad jalutuskäigud metsas. Käsklus “EI” on kellegi poolt väga hästi selgeks õpetatud, istuda oskab ka ning samuti töötab käsklus ” SIIA” .

Teiste koertega ilmselt ei sobi. Võimalik, et kui võtta aega ja on kannatust, siis saaks hakkama ka, aga kindel olla ei saa. Rihma otsas käia ei oska - tirib, mis hirmus ja tal on hämmastavalt palju jõudu. Autoga sõitmist peab samuti harjutama, sest Donna arvab, et ta peab kindlalt istuma esiistmel ning sinna pääsemiseks liigutab mägesid. Autosõit muudab ta ka väga närviliseks ja ülierutunuks. Oletuslikult ehk seetõttu, et eelmine sõit lõppes tundmatus kohas autost mahatõstmise ja mahajätmisega."


Kui soovid Donnale kodu ja armastust tema päevade lõpuni pakkuda, siis võta Katriniga ühendust: 58130333, katrin.kivi@mail.ee

Olgu häda nii suur kui tahes, siis ometigi valib Kats uut kodu hoolega ja näiteks keti- ja õuekoeraks ta Donnakest küll kindlasti ei anna. Teate vähemalt arvestada. Mina tänan ja selle loo jagajatele eraldi kummardus - aitame Donna päriskoju ja las Katrin lendab Ameerikasse rahuliku südame ning las pillib parem lennukis oma silmad taas peast välja. Vähemalt meie ei pea seda nägema ja võimatuva näiva lohutamisega tegelema hakkama! Aitäh!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar