12. november 2017

"Kuulujutt: Jänes Laine kolis minu juurde"

"Uus kuum paar - Heiki Valner ja Laine Jänes! Kas Laine Jänes kolis tõesti loomakaitsja juurde?", vältimaks järgmisel nädalal taolisi peakirju, tunnistan parem ise kohe kõik üles:

"Panime Lainega leivad ühte kappi! See on tõsi!"

Eile oli isemoodi päev ja selle lõpp oli kohe eriti kummaline ehk Lainega kohtumine oli justkui saatuse poolt ette määratud. Nüüd aga kõigest järjekorras. Hommikul tõusin juba pool viis ning  magama enam ei jäänudki. Varahommikul pole eriti midagi teha ja sestap logisin Facebooki sisse. 
Nagu tellitult tuli sõnum ühelt kaunilt naiselt, kes elab Lätimaal. Kuskohast ma tean, et ta kenake välja nägi? No tean ikka küll, sest videopildilt nägin! Vat nii, aga see selleks. 

Kribasime jupp aega kuniks ta mo numbrit küsis, et helistada. See sobis kut valatult, sest üldiselt mulle sõnumite toksimine ei sobi üldsegi mitte. Järgmised pool tundi või rohkemgi sombusest hommikust veetsin juba toru otsas. Väge tore suhtlus oli ja millimeeter puudus, et oleksin masinanina juba Riia linna poole keeranud. Õnneks kebisin siiski magama .....

Ärkasin, sõin, vaatasin ühe filmi ära ja kebisin magama. Jälle ärkasin, jälle sõin, jälle vaatasin pool filmi ära ja jälle kebisin magama. Jälle-jälle ärkasin ja siis oli juba selline tunne, et juured hakkavad alla kasvama. Läheks poodi ja tooks süüa? Mõeldud-tehtud. Tee peal mõte muutus - läheks hoopis Tallinna linna poodi. Ja läksingi, aga mitte ainult poodi vaid plaan oli ka mõned asjad korda ajada.

Eli Unga oli nimelt ühe puuri loomakaitse liidule välja ajanud ning ka loomade kiirabi kliinikusse oli vaja mõned asjad tagasi viia. Koos puuriga kliinikusse jõudes, selgus, et seda on mul ka kohe vaja.

"Heiks, mida me selle jänesega teeme?", päris kliiniku adminn Jelena.

"Millise jänesega?"

"Täna toodi üks ja nõuti ta magama panekut!"

"Mis tal siis viga on?"

"Mitte midagi pole viga peale vanuse. Sellepärast me keeldusimegi süsti tegemast. Me ei pane terveid loomi magama!"


"Vana ta siis on?"

"Kümne aastane ja nüüd omanik väitis, et tekkis allergia. Sai veel kurjaks, et me keeldusime ning päris, et kas ta peab jänese siis metsa viima või ära uputama või teise kliinikusse viima?"

"On ikka tõbras, aga pole hullu. Ma võtan ta endale ning hakkan kodu otsima. Just sain nagu tellitult puuri ka! Mis selle lurjuse nimi on, kes eaka jänku minema viskas?"

"Ära palun seda lepingus olevat nime kasuta, sest inimene lõpuks käitus ju õieti ning ei visanud looma tänavale. Ta andis isegi heinad-allapanu-söögid ja kausid kaasa. Lisaks veel 50 eurot loovutustasu, mille võid nüüd juba liidu kassasse panna."

"Õukei, kui see on su soov ja tuline tahtmine, siis jäägu nii. Kui inime on normaalne, siis olen ka mina diskreetne!"

Ma pole kunagi varjanud, et minu salaarmastus, seksuaalse ihalduse objekt, mentor ja muusa on juba noorukipõlvest saati olnud proua Laine Jänes. Seetõttu jänkutüdruku ka Laineks ristisin. Ega ma põle muidugist uurinud ja äkki on ta hoopis poiss? Vahet pole, sest kuulu järgi tulevad sakslased kohe-kohe välja seadusega, mis tunnistab mees- ja naissoo kehtetuks ning tulevikus elavad Euroopas ainult sootud inimesed. Meie omad võtavad selle jaburduse truualamlikult koheselt ka üle ning siis pole nimedel enam absoluutselt mingit tähtsust. Eks ole?

Telefonis kuulutasin uudist uuest loomast ka oma emantsipeerunud vabameelsele liignaisele. Temakese hääl vajus kohe ära.

"Mida?! Sa võtsid veel jänese ka juurde! No tore-tore, aga vähemalt lastel on kindlasti hea meel!", viskas ta ohates toru ära.

Tere talv ja ebaõiglus kuubis! Mina olen tema poolt koju taritud koerad, kutsikad, kassid, lambad, tšintšiljad ja tont teab, mis elukad kirpudele lisaks vaikides ära talunud!

Vat selline pühapäevane romantikast pungil armulugu siis minu ja jänkuplika Laine vahel. Tänan loomakaitse liidule puuri annetanud inimest, sest just tänu sulle sain Lainele peavarju pakkuda. Kahjuks ma su nime ei tea. Tänan ka Loomade Kiirabi Kliiniku rahvast, et tervet looma "magama ei pannud" ning ta vastu võtsid ja uut kodu otsima hakkasid. Suur-suur aitäh! Vat see on õige suhtumine!

Kes aga soovib muldvanale, ilmselt Eesti kõige vanemale jänkule kodu ja armastust pakkuda kuniks tal veel neid päevi on, siis andku endast teada. Olgu mainitud, et see karvarull on väga vitaalne ja mina ei usu küll, et ta 10 aastat vana on. 3-4, hää kui sedagi! Mina tänan! Laine tänab ka! info@loomakaitse.eu või 53 230 230