15. november 2017

"Taluväravas allaaetud Semu vajab abi!"

"Pauk võib tulla ka luuavarrest", seda ütlust teavad vast paljud. Seda aga, et liiklusõnnetusse võib sattuda metsa sees, eraldatud kohas ja otse talukese väravas, ei suuda vast enamus inimestest ette kujutada. Üleeile neljakuuseks saanud kutsikas Semul just nii aga läks.

Semu ja ta pere elavad Aruküla kandis vaikses kohas, metsa sees. Kurgla külas elab vähe inimesi ja hea, kui sealsel teekesel mõned korrad päevas masinat näha saab. Semu ja ta perenaine Esta käivad tihti metsas nagu õigetele loodussõpradele kohane. 

Järjekordselt matkalt naastes jõudis Esta üle tee, aga Semul nii hästi ei läinud - ei tea kuskohast ilmunud maastur kimas koerast kinni pidamata tuimalt üle. Ei taha arvata, et juht seda nimme tegi, sest oli juba ka pime ning siis ehk polnud ka tumeda kasukaga koeralast näha. Kinni oleks aga ikka viisakas pidada olnud. Meie liikluskultuuritust ja rahva mõttemaailma arvestades on seda ehk isegi palju tahetud, sest pahatihti tehakse minekut isegi siis, kui inimesest üle kärutatakse .....


Perekond Nõlvad haarasid oma maaslamava vigastatud sõbra ja tormasid Loomade Kiirabi Kliinikusse. Diagnoos oli karm - vaagnaluu oli puhta kildudeks, mõned ribid ka katki. Loomaarst Valdeko Paavel kääris käised ülesse ja hakkas taas üht imet korda saatma. Ees oli ootamas pikk operatsioon.


Miljoneid vananenud närvirakke ja liitreid pisaraid nõudnud ootusärevus lõppes kuue tunni pärast. Kõik hingasid kergendatult. Semuke oli ülimalt tubli ja pidas kenasti vastu - vaene koer oli, kui tänulikkus ise ja üritas justkui oma elu säilitamise eest kohe jalule tõusta. Ilma abita see hästi ei õnnestunud ja ta jäi veel mitmeks ööpäevaks arstide hoole alla.

Nõlvad olid õnnelikud ja tormasid raviraha laenama, sest omal seda va krabisevat kippus vajaka jääma. Ei midagi imelikku, sest Eesti maarahvas ei kuulu just planeedi jõukamate elanike sekka. Lootus peenete nimedega finantsasutustest laenu saada lõppes väiksepalgalistele keskmise sõrme imetlemisega:

"Teiesuguseid vaeseid maakaid vajame me samapalju nagu suguhaigust! Kas teil häbi pole meilt kaht ja poolt tuhandet nuiama tulla?"

Nüüd võeti ette juba tuttavad ja sugulased, aga täissummat ikka kokku saada ei õnnestunud. 

"Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem", on nüüd vast igati paslik üht meie vanasõna meenutada. Kuigi Eestimaa Loomakaitse Liidu põhikundedeks on mitte, kui kellegile kuuluvad mets- ja hulkuvad loomad, siis päris suures mahus me aitame ka peremehega loomi. 



"Jagatud mure on pool muret ja jagatud rõõm on mitmekordne rõõm", on teine Eesti vanasõna ja nüüd kutsungi kõiki loomasõpru Semule appi. Võlgadesse sattunud perekond Nõlvad, Loomade Kiirabi Kliiniku personal ja Semu on enda osa andnud ja tõestanud, et ka krantsipoisi elu on  hoolimist ja päästmist väärt. Nad vajavad lihtsalt väikest meiepoolset abi, et see lahing võiduka lõpuni viia. Ootame heade inimeste annetusi järgmistele kontodele:


Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

Selgitusse palun märkida "Semu raviarve"

Semu ravi saad toetada ka helistades meie annetustelefonidele:

9000 777 (5.-)

9000 888 (10.-)

Mart Sander'i poolt sisse loetud tervitustekst tuleb lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.


Tänan Loomakaitse Liidu nimel perekond Nõlva, et nad ei läinud kergema vastupanu teed ning asusid eelseisvate kohustuste kiuste oma pere lemmikut ravima. Tänan Loomade Kiirabi Kliiniku rahvast väga asjatundliku tegutsemise ja professionaalse ravi eest ning mõistagi müts maha kõikide annetajate eest, sest ilma teie toetuseta ei päästaks me mitte ühetegi looma ega lindu! Mina tänan! Siiralt!