9. juuli 2016

R.Burnsi "Rõõmsa lese" Valneri remix"

Väljas läks hämaramaks ja pikne kärgatas. Täitsa äge! Millegipärast meenus mulle aga selle üsna leebe äikesevihma ajal härra Burnsi luuleklassika. Vana, hea šotlase luuletust te siit mõistagi ei leia, sest ma kohandasin selle ikka oludele vastavaks. Siinjuures tervitused ühele punapeale, kes mu silmiringi õigusest ja õiglusest üksjagu avardas.

Too punapea kesk kevadkuud mu meeled pööras segi,
kuid purjus peaga pruukis suud ja muidu mürglit tegi.
Nii kaela langes hirmus rist, kuid kurta polnud mahti,
nüüd helde taevas, viimaks vist, sain ometi tast lahti.

Me ühest kapist panime, pea aasta leiba suhu,
eit järsku kurssi vahetas, läks omadega sohu.
Ent seda kohta uskuge, ma täpselt teadma pean,
siis tulevikus kindlasti, sealt sammud mööda sean.

Ta rahus võib nüüd lällata, kõik ammu maetud maha,
maid Saatan põrgus jagada, vist temaga ei taha.
Ma arvan hoopis taevas ta, nüüd jätkab oma käike,
sest kostab ülalt tuttav hääl, kui väljas möllab äike!

11255757_1419898534997642_6769280820893192182_o