Edasi klikka juba Loomaveebi
Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikka pees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd teate vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
14 detsember 2025
Roki ja tema pere tänul pole otsa ega äärt!
Eelmise kuu lõpus Mustamäel auto alla jäänud Roki ja tema perenaine Eva on kodusel ravil. Sinikates ja sidemetes, aga vähemalt elus ja valu kiuste proovivad uue olukorraga hambad ristis kohaneda. Mees ja lapsed on mõistagi suureks toeks. Üks paganama õnnelik õnnetus, võib vast takkajärele öelda küll, sest enamasti olen pidanud taolistest juhtumitest hoopis teises meeleolus kirjutama. Täiesti uskumatu lugu!
