Selline oli uudisnupuke, mis meedias antud sündmust kajastas. Kuiv, ametlik ja emotsioonitu nagu olema peab. Tegelikkus on alati sada korda hullem ja seda on väga raske sõnadesse ümber tõlkida. Paar tundi peale õnnetust olid politseinikud pererahva ukse taga ning teatasid kurba uudist - pereemal koljutrauma ja ta on koomas. Nende koer Roki toimetati aga politsei poolt Mustamäele Loomade Kiirabi Kliinikusse. Voodist üles karanud unesegased lapsed, üks neist 13, teine 14 aastane olid nagu puuga pähe saanud. Pereisa oli korraga nii kurb kui vihane ning sellistel puhkudel puhkudel aju tõesti kiilub täiega kinni - no pole ju võimalik! Jäävad ellu või ei jää? Kuidas edasi tegutseda ja elada? Miljon küsimust ja nii igas sekundis.
