Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida vaid ikka oma Ruudikesest. Nüüd on pool aastakest täis kui kodunt lahkusime ja mööda ilma ringi vurame. Kui väga täpne olla, siis mõned korrad oleme ikka kodus ka käinud, aga ööbinud seal nüüd küll pole. See tekitab õigustatud küsimuse milleks seda kuluallikat üldse vaja on? Selleks, et tulevikus varamaks kraesse saada? Mõttekoht igal juhul.
Kui vanas masinas magas Ruudi ikka voodis kui isu peale tuli, siis praeguses aparaadis ta koikut vältis. Olin kohe mures ja arvasin, et ehk on vaja lisaaste ehitada, aga asi polnud üldse selles - tüüp lihtsalt ei tahtnud vaid lösutas meelsamini istmete ees või keset põrandat. Nüüd olen omandanud juba üliinimlikud akrobaatilised võimed temast üle ukerdades ja võiksin lõdvalt tsirkusesse tööle minna. Suvel aga kui uksed lahti, valis ta magamiseks hoopis masina aluse. Vahest isegi suure vihma ja äikesetormiga. Täitsa napakas!
Küll oli hea - voodi oli puhas ning ruumi maa ja ilm. Kas asi on sügises või tont teab milles, aga paar nädalat tagasi vallutas ta voodi ja laiutab nagu kuningas. Tänu omandatud üliinimlikele akrobaatilistele võimetele suudan ma juba oma keha poolitada ning eks ma jagan ennast siis kuidagi moodi ümber tema.
Sellest jääb pahatihti väheks ja üritasin isegi istmete ees ja peal magada, õues bussialusest rääkimata. Kuradi külm hakkas. Nali. Inime on ikka imelik olevus, kes kunagi rahul pole - alul olin mures, et miks ta küll voodisse ei tule ja nüüd loodan salamisi, et ta põrandale tagasi koliks. Kah täitsa napakas. Seega paar parajaid.
