26. oktoober 2015

"Suur uudis! Chihuahuad pärinevad tegelikult Eestist!"

12182505_1516828608637967_703718723061022621_oMaailma väikseima koera chihuahua pärinemise kohta pajatatakse erinevaid teooriaid ja kõige levinuma kohaselt olla siis need vahvad semud pärit Mehhikost, kus nad olnud rikaste indiaanlaste „pühad koerad“. Koeratõu ajalugu ulatuvat 3000 tuhande aasta taha. Nii vähemalt väidetakse. Ahahaa, lubage naerda! Lora puha ja tegelikult on chihuahuad pärit hoopis Eestist. Juhatasin just nädalavahetusel Haapsalu lossimüüride vahel arheoloogilisi kaevamisi ning leidsime üsna mitu väikest skeletti. Loodus- ja loomatargad arvasid, et küllap on tegemist kunagi Läänemaad hirmu all hoidnud Haapsalu hiidroti maiste jäänustega. Aga minu kogenud silma juba ei peta, sest leitud skeletid olid liialt sarnased tänagi elavatele chihuahua luustikele. Saatsin need laborisse ning sealsed asjapulgad kinnitasidki minu seisukohta. Edasi hakkasin uurima kirikuraamatutest ning linnaarhiivist ja mis siis välja tuli? Välja tuli see, et pimedal keskajal on isegi paavsti püha jalg meie emakest maad puudutanud ning ta peatus tollal Haapsalu piiskopi linnuses. Linnuses elas ka palju pisikesi kasse, keda kutsuti „ahjualusteks“, sest ööseks pugesid nad ikka ahju alla sooja. Nende kasside töö oli peaasjalikult hiirte ja rottide nahka pistmine. Vaiksed loomakesed suurt kära ei teinud ning sestap olid nad ka munkadegängi suured lemmikud. Päris pühadeks loomadeks neid paraku siinmail ei peetud.

Ürikute kohaselt hakkas paavst Lucifer V ühel heal päeval hommikupalvusele minema kui ühtäkki ründas teda eelpool mainitud Haapsalu hiidrott. Paavstil vajus süda saapasäärde ja vennike kartis juba, et ta maised päevad siin päikese all on loetud. Issand mõistagi sel juhtuda ei lasknud ja saatis vapra kassikese oma asemikule appi. Ja kass oli tõesti vapper ning tegi endast kaks korda suuremale elukale tuule alla. Siis jalutas alandlikult paavsti juurde, lakkus viimase käsi ning tõi kuuldavale üsna valju haugatuse. Paavsti silmad läksid suureks kut tõllarattad, sest haukuvat kassi polnud ta enne veel näinud. „Dziisös auh! Dziisös aua“, suutis püha mees vaid korrutada. Paavst oli ilmselgelt šokis ja ilmselt tahtis ta öelda, et "Issake, see ju koer!" Igatahes tegi ta pärast piraka rotiga kohtumist siit paganatemaalt kiiresti vehkat. Vapra kutsu võttis ta mõistagi Vatikani kaasa, et seda ilmaimet ja elupäästjat ka teistele pühadele vendadele näidata. Muide neid "pühasid vendi" kutsutakse täna kardinalideks ja see ka puhta siit tulnud nimetus. Vahemärkusena olgu võhikutele siis selgitatud, et meie tublid rätsepmeistrid õmblesid neile kunagi kardinatest kleidid. Siit ka nimetus "kardinatesse riietatud" ehk kardinalid.

Samal ajal purjetas Kolumbus üle ookeani. Mehhikos elavate olteekide ja asteekide suguaru luurajad nägid laevu juba kaugelt tulemas. Koheselt süüdati lõkked ja hakati tolleaegseid SMS-e ehk suitsusõnumeid edastama. Sõnum oli ikka üks ja sama: „Punased vennad, lood on sitad! Kolumbus tuli Ameerikat avastama!“ Kahjuks sõnumineerimisest suurt tolku polnud ja hispaanlased nottisid neid nagu heaks arvasid. Kodumaale naastes võeti mõistagi mõned pärismaalased ühes. Läks Kolumbus ka Vatikani, et paavstilt õnnistust saada. Paar „punanahka“ võttis ta mõistagi kaasa. Need kavalpead tegid aga vehkat ning haarasid kaasa ka Lucifer Viienda lemmikkoera Dziisös Aua. Ühe sõbraliku sinivaala seljas jõudsid nad taas õnnelikult ameerikamaale. Ka Dziisös Aua elas oma esimese merereisi õnnelikult üle. Kuna indiaanipealikud nägid kuidas valgete inimeste usujuht koera hoidis, siis kuulutas ka suguharu šamaan pisikese kutsa koheselt „pühaks koeraks“ Veidike muudeti ka ajaloopapreid ning sinna lisati väide justkui oleks selle koeratõu esindajad sealmail juba 1000 aastat varem ringi kakerdanud. Nimi muudeti ka ära ning Vatikanis kuuldud „dziisös aua“ muutus chihuahuaks. Ei saa ka pahaks panna,sest kuuldub ju üsna sama moodi. Olgu kohe öeldud, et hiljem hakkaks seda nimetust isegi terve osariik kandma. Õnneks on valel kombeks vajuda ja tõel tõusta ning enam need vennikesed võõraste sulgedega end ehtida ei saa. Elagu Eesti!

Muide ka nn Saksa lambakoer, kellest isegi keegi Hitler väga vaimustuses oli, on samuti Maarjamaalt pärit. Seni ma seda veel tõestada ei saa, aga keskaegsetes ürikutes kirjeldatud koer on SLK-le väga sarnane. Tollal kandis see tõug muidugist Rapla Karjakoera nimetust. Ühtede ürikute kohaselt olla kolme Rapla Karjakoera säilmed maetud isegi Jaani kiriku altari alla. Praegu ootangi Kirikute Nõukogult nõusolekut, et seal kaevetöid alustada. Seniks aga olge tublid ning dziisös aua teid õnnistagu!