Vahest ikka suhtleme ja lausa järgmiseks nädalaks üks lõunatamine paika pandud. Õnneks ta rikaste edetabelis pole, tippjuhiks ja presidendiks ka ei kandideeri. Järelikult pole vaja avalikult ka mustama hakata, et nagu vägistas või ahistas või oli üleüldse kole paha inime, kel pole ühtegi head iseloomuomadust.
Kaasajal selliseid lugusid ikka juhtub ja kuttidel pead lendavad isegi pool sajandit hiljem mingi tädikese pelga väite peale. Ei tea kas naistega selline asi samuti toimiks? Kohtusin ühe endise naisministriga, kes präägast mujal kõrgel kohal mõned aastad tagasi põgusalt enne raadiointekat. Väidaks nüüd, et ta katsus "sealt" ja ütles solvavalt. Nutaksin kaamera ees ja taoks vastu rinda, et eluke seetõttu täitsa mokas. Äkki lastakse lahti? Ei seda juhtu ja ei ma taha tegelikult ka. Pole säherdust "ohvri" soolikatki mu sees olemas.
Pärast Piret nr.1 on eri kümnenditel veel paar Piretit olnud. Kah toredad inimesed, aga jälle vaesed mittekuulsad, kelle süüdistmisel poleks vähimatki mõtet. Nõme värk ja sestap otsustasin, et mitte ühegi Pireti peale selles elus ma rohkem ei roni. Deem, aga täna jälle ronisin. No pole seda iseloomu kohe üldse ollagi. Ruudi kah tänitab. Täitsa häbilugu. Ohh neid Pireteid küll - ei saa kuidagi üle ega ümber.
