Jube piinlik ja tagusin neile, kellega trehvasin, summad tagasi. Üks naiska oli tore. Selline hästi soojade kätega ja naeris mu naljade peale. Teda hoiatasingi, et olgu ettevaatlik, sest selles linnas pole asjad korras.
"Kõik on debiilikud! Rahvast vähe ja veri paksuks läinud, sest sugulased omavahel seksivad. Isa tütrega, ema pojaga, õed-vennad abielluvad. Jube koht!"
"Kas nad ei solvu su jutu peale?"
"Ei solvu vaid tigedaks lähevad ja arvavad, et hoopis mina olen debiilik, aga see valearvamus tõestab ilmekalt, et nemad seda ise tõesti ongi!"
"Kui sind ükspäev koos koeraga välja tõstetakse nagu lubati, siis mine Lääne-Eestisse. Näh siin on number ja seal tohid koos koeraga rahulikult olla."
"Kas seal elavad ikka normaalsed eestlased?"
"Ei, sama lugu mis siingi - kõik on debiilikud!"
"Kas Eestis üldse normaalseid inimesi elab?"
"Peale enda tean veel kahte, aga teistega on halvasti küll."
"Sa oled ikka tõesti napakas," lagistas ta naerda.
"Tubli tüdruk ja said pihta! Mu eksnaistel võttis ikka aastaid, aga sa oled veidi teravam pliiats ja hammustasid kohe läbi."
