Kardetavasti varem või hiljem mõne Ukraina poliitiku närv lihtsalt katkeb ja saadab järjekordse "vaimustuja" lihtlabaselt persse. Ei saa ka pahaks panna, sest tühi loba on viimane, mida üks sõdiv riik praegu vajab.
Õujeee! Omaette küsimus kas pärast tuhandeid ja tuhandeid surnuid ja maatasa tehtud linnu enam liitumissoovi üldse alles on? Veel üks moment, mis mind lisaks ukrainlastele veel vaimustuma paneb:
"Ursula von der Leyen, Kaja Kallas, Sanna Marin, Ingrida Šimonytė, Leedu ekspresident Dalia Grybauskaitė jt on vaid mõned "tutid", kel "emmi" rohkem kui peenistearmeel kokku. Ukraina naiskad, keda on pea 20 prossa armeest on muidugist hoopis omaette kaalukategooria.
Mehed! Läheme õllekasse ja tõstame järgmise kannu julguse, vapruse ja võidu terviseks. Vennastume ja vaimustume. Räägime kuidas noorest peast kellegile molli sõitsime ja korrutame lüüasaanud vastase arvu viiega. Vägev ja küll naised selle sõja ära võidavad."
Muide, veel üks seik ajaloost - revolutsioon ja Talvepalee vallutamine üle saja aasta tagasi ei hakanud üldse Leninist ja kompaniist vaid naistest pihta. Koolis aeti meile jura. Vaat niimoodi. "Kitsehabe" võttis hiljem lihtsalt au endale ja kirjutas naised ajaloost välja. Polnud kaugeltki esimene kord, võtame või ajaloost põhirõhuja kiriku, kelle mahitusel naiskade allasurumine täiesti pöörased mõõtmed võttis. Usk. Mida ma usun? Näiteks seda, et toonastes sündmustes oli proua M.M palju vägevam tegelane kui härra J.K, aga, kes seda enam tõestada suudab. Elagu naised ja mitte ainult 8. märtsil!
