Eesti rahvuslooma tšintšilja või maakeeli öeldes villakhiirega, on vast kõik inimesed looduses kohtunud. Pole ka mingi ime, sest nad on ju meie metsades päris hästi kohanenud ja hõivavad tohutu kiirusega aina uusi alasid. Seetõttu rahvuslooma staatus talle nõuka-ajal omistatigi.
Eile õhtul märatses näiteks üks seksinäljas villakhiir Mõigus. Inimesed olid paanikas - appikarjed, veri, pisarad ning meeleheide on vast igati paslikud sõnad tekkinud kaost kirjeldama. Kohale kutsuti isegi päästjad ja kiirreageerijad. Võigas hiir oli omadega nii sassis, et passis lausa Tartu maantee ääres ja valmistus ründama mööda vuravaid autosid. Ma ei julge kohe mõeldagi, mis kõik oleks võinud juhtuda...
Õnneks sõitsid just sel ajal töölt koju loomakaitse liidu juristid Pille ja Piret, kes eluga riskides määratule ohule surma põlgavalt vastu astusid. „Julge hundi rind on rasvane!“, ütleb Eesti vanasõna. Meie juristide rinnad tõttöelda rasvast nüüd küll ei nõretanud, aga 1 tund ja 38 minutit kestnud tasavägise heitluse järel õnnestus neil ohtlik elajas kahjutuks teha ning autosse toimetada.
Kuna ei saa välistada, et tegemist võis olla ka kodus peetava metsloomaga, siis on see kuulutus eelkõige Mõigu elanikele.
Võta aga julgelt ühendust info@loomakaitse.eu ja saad oma ohtliku eluka kätte. Omalt poolt luban, et Sinu äärmiselt vastutustundetule ja ühiskonnaohtlikule tegevusele ei järgne mingit menetlust, uurimist, trahve ega vanglakaristust.
