
Seal raamatus on aga ka huumorinurk, mis tuju heaks teeb. Näiteks "Puka valla koerte-ja kasside pidamise eeskirja" paragrahv 2 punkt 4 sätestab, et "Ühiskorteris võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul, ühismajades korteriühistu nõusolekul."
Sellesamuse punkti alusel siis mingid loomavihkajamutid laamendavadki ning mulle teadaolevalt on üks ühistus elav pere ka oma kallist kutsust seetõttu loobunud. Nüüd on vanaeit võtnud sihikule kõrval trepikojas elava koeraomaniku, nõudes muuhulgas, et "koer ei tohi 500 meetri ulatuses maja ümbruses pissida!!!" Kuul pähe, aga varsti tuleb aasta suursündmus ELAMUÜHISTU KOOSOLEK ning see on selle elamise vaat, et üks tähtsamaid päevakorrapunkte. Palju õnne neile!
Vat sellised isehakanud seaduseväänajatest kõiketeadvad elanikud elavad meil siin Maarjamaal. Nagu näha, siis juhivad diletandid ka meie elunatukest. Kallis Puka vallavanem Andrus Looskari! Ma saan aru, et tahad kulusid kokku hoida ja, et koristaja Ilse on tore ja töökas inimene, aga palun ära lase tal rohkem dokumente koostada! Leia see raha ja palgake kasvõi mõni põhjajoonud jurist, kes natukenegi kooliharidust saanud!

Mida aga tegelikult seadus ütleb lemmikloomapidamise kohta? Koristaja Ilsest veidi rohkem koolis käinud loomakaitse liidu juristid kirjutavad nii:
"Õigus looma omada on iga ühe põhiseaduslik õigus ning kortermaja teistelt elanikelt selleks nõusolekut küsima ei pea. Samuti on põhiseadusega vastuolus loomade arvu piiramine peres või nende pidamise keelamine kohalike omavalitsuste eeskirjadega. Vastavad sätted on vastuolus ka omandit puudutavate õigusaktidega. Omandiga seonduvalt saab kitsendusi ja piiranguid sätestada vaid seadusega."
Vastavaid piiranguid (loomade arvu piiramine, naabrite nõusoleku nõue) on kehtestatud ka mitmetes kortermaja kodukordades. Kuid ka korteriomanike kodukord peab olema seadustega kooskõlas ning põhiseaduslikke õigusi riivata ei tohi. Korteriomandite valitsemist ja kasutamist puudutavate vaidluste näol on üldjuhul tegemist tsiviilvaidlusega ja sellekohased vaidlused lahendatakse kohtus. Kohtu poole peaks aga sel juhul pöörduma korteriühistu, mitte korteriomanik, kes seadustega vastuolus olevaid sätteid ei järgi. ELL rõhutab, et korteriomanikud peavad hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Maakeeli tähendab see seda, et tuleb koristada oma loomade järelt ning loomapidamine ei tohi olulisel määral häirida teiste inimeste rahu.

Küll aga peaksid inimesed loomade pidamisel lähtuma loomakaitseseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest, kus on sätestatud nõuded söötmisele ja jootmisele, liikumisvabadusele, ruumile, ravimisele jne. Kui on kahtlus vastavate nõuete täitmise osas, tuleb pöörduda kohaliku veterinaarkeskuse loomakaitse spetsialisti poole, kes teostab järelevalvet loomakaitseseaduse nõuete täitmise üle. Samuti tuleb arvestada ka naabrite õigustega ning tagada, et kaasnevad negatiivsed mõjud (nt koera haukumine, ulgumine) ei oleks ülemäära häirivad ega kahjustaks oluliselt naabrite õigusi oma omandi kasutamisel. Seega tuleb alati looma võtmisel jälgida, et nõudeid ei rikutaks ja tagatakse looma heaolu ning arvestatakse seejuures ka naabrite õigustega.
OLULINE ON, ET SEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAID OMAVALITSUSE EESKIRJA SÄTTEID TÄITMA EI PEA!!! SAMUTI EI PEA TÄITMA KORTERIÜHISTU ERINEVAID OTSUSEID, MIS LOOMADE PIDAMIST KEELAVAD VÕI PIIRAVAD!!! (V. A JUHUL KUI KORTERIOMANIK ISE ON NÕUS)