4. jaanuar 2021

"Järeljõulud"

"Kallid naised!

Algamas on Advendiaeg, mis tähendab, et imesid hakkab juhtuma . Ühe pisikese ime jaoks vajan aga Teie abi. Nagu teate olen ma väga suur loomasõber ning ka minul on kutsa, kes sattus minu juurde täiskasvanuna.

Just sel aastal soovin aidata neid, kes ise ennast aidata ei saa. Kogun terve detsembrikuu jookusul esmajoones koertele ja kassidele mõeldud annetusi. Tuua võib nii kuivtoitu, konserve, mänguasju, pesasid, kaela- ja jalutusrihmasid. Samuti võid tuua fliistekke ning eriti oodatud on kassiliiv. Võimalusel saab jätta ka rahalise annetuse karbikesse.

Kõik annetatud asjad lähevad Loomapäästegrupp MTÜ'le, kelle tegemisi saab jälgida ka Facebookis . Aita teha head!"

Just sellise üleskutse tegid Birgit Kõrgekivi ja Reelika Põdersoo oma iluteenuseid pakkuvate firmade kaudu eelmisel kuul ja nagu näha siis Tartu naised tulid kenasti kaasa. Uue aasta teisel päeval jõudis tartlaste heategu loomapäästegrupini ja edasi jagame selle juba hoiukodude vahel ära. 

Üks uuring näitaski, et kõige enam annetavad naised, eelkõige need, kes pisikeste titadega kodus istuvad ja eakamad daamid. Neile järgnesid eakamad mehed. Nooremad mehed väga kaasa ei löö, aga suurimad summad tulevad just neilt. Võtke või jätke, aga sellist tulemust juhtusin kunagi lugema küll.

Pole kahtlustki, et naistel on empaatiavõime rohkem arenenud ning see on juba looduse poolt nii säätud. Jummel tänatud, sest loomakaitsevaldkond püsibki elus vaid tänu annetustele. Kas kujutaksite ette, mis toimuma hakkab kui kõik vabatahtlikud ühendused hommepäev uksed sulgeksid? Vist ei taha, sest see (looma) laibahunnik ulatuks taevasse ning meie riigijuhtidel oleks väga raske tsiviliseeritud riigi lipuga lehvitada. 

Loomad vajavad kaitset ja saavad vigastada aastaringselt ning arusaam, et rahvas vaid detsembris ärkab ning poolkohustuslikus korras meeleheitlikult head hakkab tegema on tegelikult väär - annetatakse ju kogu aeg. On loomulikult lahjemaid perioode nagu aasta algus kuni poole märtsini  ja suvi koolialguseni välja, mil väga vähe "tilgub", aga see on ka igati arusaadav ja loogiline.

Raamatupidaja pole veel aastaaruannet teinud, aga detsembrikuust jäid silma taolised firmad nagu Norline , Arsenal Center, Also Eesti, Nevotex, Endla Turismitalu ja Compensa Life Vienna Insurance Group SE, kes oma rahanatukesega just vabatahtlikku loomapäästet otsustasid toetada. "Rahunatuke" on küll veidi meelevaldne väljendus, sest nende puhul sobiks sõna "märkimisväärne abi" palju paremini. Ei me ole neist suurt kuulnudki, aga lihtsalt tulid ja tegid suurema kärata ära. Suur-suur aitäh ja see teeb tõesti südame soojaks, et ka ettevõtted hakkavad meie kohati üsna mõttetuna tunduvat rassimist vähehaaval märkama. Tore üllatus!

Ilmselt tüütab paljusid see pidev hädakisa ja kerjamine ära. Sama vastik on abi paluda ja talutavaks teeb selle vaid teadmine, et küsime annetusi kellegi teise jaoks. Kas peab üldse aitama? Loomi? Inimesi? 

Kui aina suurenevat inimkarja loomadega võrrelda, siis vist ei tuleks ja iga päästjatele, politseile, aga ka meditsiinile kulunud euro on puhas ressursi raiskamine. Iga surm on teretulnud, sest varsti ei suuda Emake Maa meid kuidagi ülal pidada ja vähemalt loomade puhul läheb küll koheselt suur-suur tapatalgu lahti kui kedagist liigpalju on. 

Ometigi me aitame nii tuttavaid kui võhivõõraidki liigikaaslasi olgu see tegevus nii mõttetu kui tahes. Ometigi aitame me ka teisi eluvorme ootamata midagi vastu või tagasi. See on nii olnud ja see jääb ka tulevikus nii olema. 

Tänud kõikidele headele inimestele, kel jätkub südames kaastunnet ja mõistmist ka taoliste tegelaste vastu, kes meist väga-väga palju erinevad. Olge te tänatud ja mingu meil kõigil hästi! Loomadega juhtugu sel aastal aga palju vähem õnnetusi, sest siis ei pea me ka pidevalt hädaldama ja abi nuruma. Ja saagugi nii! Aamen!