15. jaanuar 2016

"42 aastat lubadeta sõitu!"

Meie tänavatel ja teedel liikudes on selgelt näha, et pollarid ei maga. Naiivselt võib arvata, et nad hoolivad väga meie turvalisusest, aga eks see tegelik põhjus ole ikka va riigikassa täitmine. „Tegele oma põhitööga. Võta radar ja mine trahve koguma“, käratas ülemus mu tuttavale piirkondlikule konstaablile, kes soovis ühe tüdruku vägistamisjuhtumit uurima hakata. Kommentaarid on vast liigsed. Seega võib arvata, et liikluskeerisesse pole vaja tormata kui sinu või masinaga just kõik korras pole. Vahelejäämise oht tundub lihtsalt liiga suur olema, aga see mulje võib olla petlik.



Sattusin täna hommikul lobisema ühe 77 aastase vanahärraga. Lahe mees. Käib siiamaani tööl ja ta füüsiline vorm tundub minu, va 26 aastat noorema paksmao omast isegi parem olema. Rääkisime naistest ja rääkisime nõuka-ajast. Ühtäkki ütleb ta, et tal oli ka viis aastat tagasi politseiga tegemist ning nimelt jäi ta siis lubadeta sõiduga vahele. Kunagise EPA lõpetanuna jagab ta nii traktoritest, veoautodest kui kombainidest küll ja küll. Sõita oskab ka, aga sõiduauto juhiload jäid omal ajal millegipärast tegemata. Moskvas õppides käis ta läbi ka ALMAVÜ autokooli, aga seda ainult paberite järgi. Tegelikkuses käis ta kohal vaid ühel päeval ja „C“-kategooria ehk veoautolubade eest tuli toona välja käia ei rohkem ega vähem kui 30 kuupi mineraalvatti. Nõukogude aegsel Venemaal oli kõik võimalik. Eks ta oli muidugi Eestis ka. Mis siin ikka pattu salata.

Nagu juba öeldud, siis vahele jäi ta mõned aastad tagasi otse kodumaja ees. Punapäise, Pipit meenutav  liiklusinspektoril läksid silmad suureks kui tõllarattad kui avastas, et vanahärra on ühtekokku juba 42 aastat sõiduautoga sõitnud, vaatamata sellele et juhtumisõigus üldse puudus. Sulaselge korralagedus ja kus on Eesti riigi häbi ots? Eks ole? Inspektor Pipi oli mõistagi halastamatu ja asus koheselt korralagedust likvideerima. Esimese asjana väänas ta korraliku trahvi taadile selga. Load korjas ära ka ja papi pidi veel vanuigi autokooli minema. Kõik arvasid, et nüüd ta põrub. Nooredki ei saa ju esimese korraga läbi. Vanahärra aga üllatas jälle ning läbis nii sõidu- kui teooriaeksami esimesel korral. Kui talle uusi lube kätte anti, siis olla igasugu ametnikuhärrrased ja -prouased lausa oma ihusilmaga seda enneolematut vennikest vaatama.

Nüüd on vanahärra korralik liikleja. Kuna juhtimist lubava arstitõendi aeg sai ümber, siis läks ta ka kohe perearsti juurde. Uuriti ja puuriti ning mees on terve kui purikas. 77 aastasele väljastatud uuel tõendil oli kehtivusajaks märgitud 5 aastat. „Ma lootsin ikka, et annavad kümneks aastaks. Nüüd peab juba varsti uuesti minema“, oli taat veidike õnnetu. J