"Laste jõulupeo mõtisklus"

Tütretütre lasteaia jõulupeal käies tabasin end korraga imelikult mõtlemas. Kas kogu see laste püüdlik esinemine ja jõuluvanaootus, mida ma praegu näen, on kadumas?  Itaalias juba oli üks koolijuht jõulukontserdist loobunud. Solvavat mosleme! Kas me tõesti kasvatame neid lapsi ainult selleks, et „vaeg-valged“ neid mõnitada-pilastada-vägistada saaksid?

Tõtt-öelda ei taha selle peale praegu isegi mõelda, aga ehk oleks isegi parem kui nad sündinud poleks? Ehk on soo jätkamine Euroopa mandril absoluutselt vastutustundetu kui me oma järglastele head soovime? Millisesse maailma me nad jätame – kliima soojeneb ja merevesi tõuseb, reostatud keskkond, põud ja nälg, võõrad rahvad ja jumalad trügivad koduõuele õpetama. Vanem tütar avaldas lootust, et küllap ta poeg kohaneb, võtab uue usu omaks ning jääb ellu. Andku Jumal, et nii läheks. Vabandust, andku ikka Allah!

"Tähelepanu! Pedofiil otsis Nõmmel ohvreid!"

Tähelepanu eelkõige siis Nõmme rahvas, sest salakavalat lapsi võrgutavat pedofiili nägin viimati isiklikult just ühes teie kandi kaubanduskeskuses karistatamatult tegutsemas. Tuleb tunnistada, et häbiväärset lastepilastuskatset nägid pealt ka paljud teised kodanikud, aga nagu meil juba tavaks, siis pidas enamus neist targemaks mitte sekkuda.

Mis siis juhtus? Ja nimelt olin eile siis X-kaubanduskeskuses toiduaineid soetamas kui ühtäkki märkasin punasesse riietatud vanamehepässi, kes lapsi oma sülle istuma kutsus. Ho-ho-hoo, aga sellega asi ei piirdunud! Ta silitas ka ilmsüüta olevuste päid ning pani oma räpase kämbla lapsukeste jala peale! Vaimupimedusega löödud lapsevanemad lasid sellel kõigel rahumeeli juhtuda.

"Häid jõule!"

Hakkasime Jaanipäeval naabrimehega napsitama. Istusime köögiakna taga terrassil ja kraadiklaas näitas õhtul igatahes 11 kraadi sooja. Täna hommikul tuli pilt jälle ette ja mida ma näen? Istume ikka terrassil, aga ööga on ilm pilve kiskunud ja sajab kut oavarrest. No ikka juhtub ja siinmail üsna tavaline nähe. Nii et põle hullu miskit. Siis aga märkan, et et põõsastelt ja puudelt on kõik lehed pihta pandud ning puhta raagus teised. Kurat, kus siin kandis ikka varastatakse ja nüüd taritakse isegi lehed puudelt maha! Kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Vanamoor süüdistas muidugi ikka va viinakuradit ja väitis et kohe-kohe on jõulud käes. Oujeee! Oli teine vahepeal isegi kalendri detsembrikuusse kerinud. Ah-ha-haa, aga mind juba ei peta! Vaatan kraadiklaasi ja see seisab ikka kenasti 11 soojakraadi peal. Nii et kõik on korras, ise olen mõistuse juures ja ka loodus pole omadega sassis. Memme hale katse mind karskluse teele juhtida luhtus juba eos. Selle peale võtame! P.S Ära loodagi lehe- ja marjavaras puhta nahaga pääseda ja küll ma su kätte saan! Aga nüüd küll võtame, proosit ja "häid jõule" siis!

"Jõuluvemmalvärss"

Lugu on täbar ja pisar tuleb silma
Jeruusalemma Maarja on siiani "ilma"
kas siis tõesti pole maamunal ühtegi meest
kes süütukese juurde tahaks üles leida tee

Neiu ei saa und ja öösiti on valvel
miks keegi küll ei kuule ta meeleheitel palveid
aga abi on saabumas - meite oma Mats, va reo
tuli just Juudamaale ja lubas ette võtta ülla teo

Hommikutaevasse ilmuvad päikesekiired
ehmatanud noored on vaikselt kui hiired
möödas on kirglik ja pattu täis öö
vabanduste leidmine on nüüd nende töö

Mida küll öelda kui naaber tõstab kisa
või pärima hakkavad ema ja isa
mure on suur, aga Maarja pole rumal
vaid kõigile kuulutab - mul külas käis Jumal!

Mööduvad kuud ja täitub uus aastaring
väikeses laudas kükitab nüüd õilishing
õues on külm ja õõvastavalt pime
neitsi sünnitabki laudas – on see vast ime!

Hämaras tiirutavad kanad, lambad ja sead
siis saab tita lehmalt sabaga vastu pead
aga Maarja on rahulik ja ei tõsta tühjast kära
vaid otsustab - selle tõpra sööme karistuseks ära

Tegelikult juhtuski kõik nii ja see on sulaselge tõde
sama kindlalt on Edgar Savisaar meie presidendi õde
ja kuigi kõrge torniga majas kuulutatakse muud
siis ka tuleriida hirm ei suuda sulgeda mu suud

Käes on jälle jõulud ja kuulda pole miskit uut
ikka ainult seda, et taeva läks ammu surnud juut
oma otsa nüüd leiavad sadakümmetuhat looma
nende kaitsjad meeleheitest hakkavad kõik jooma

Soovin kõigile maitsvat vorsti, sülti ja õlu
et pühitseda saaksite seda väljamõeldud lugu
lisaks soovin veel mõnusat talvist pööripäeva
ja et uus aasta ei tooks Te peresse valu, haigust ega vaeva!

"Mustamäel nähti väga haruldast lend-nugist!"

Nädalavahetusel sain proua Olgalt sellise kirja: „Reede hommikupoolikul ilmus mu Mustamäe 5 korruse rõdule üks umbes väiksema kassi suurune elukas. Meil Männi pargi kõrval on palju oravaid. Ka mul räästa all on oravapesad. Kodus on kassid ja sellepärast ma ei julgenud looma sisse lasta. Ta paistis küll puhas ja hästi toidetud, aga äkki oskab keegi soovitada kuidas temaga edasi toimida?“

"Rakveres läks kaduma 4 aastane Jack"

"Veelindude talvine toitmine - hea või halb?"

Jalutan tihti Pirita promenaadil ja talvel Russalka mälestusmärgi juures. Toitu nõudvate luikedega on kokku puutunud vast teisedki inimesed. Eks seda va toidukraami neile ka lahkelt jagatakse, sest ega neid muidu seal ju oleks. Teinekord juhtub aga nii, et nii mõnedki pikk-kaelad jäävad otse keset kõnniteed lamama. Inimesed lähevad mööda, koerad hauguvad nende peale ja siis on jälle häda lahti, et äkki on uhked linnud haigeks jäänud? Ei ole nad haiged midagi, kulla sõbrad, vaid nad on lihtsalt nii saia täis topitud, et jõua enam oma keregi liigutada. Olen ise oma kümnel korral tee pealt luiki vette toimetanud - ikka sülle, taguots ettepoole, et ta mul endal silmi välja ei nokiks ja merre tagasi. Vees ärkavad linnud kohe ellu ja jaksavad liigutada küll. Maa peal aga mitte ja see on juba otseselt meie kallite kaaskodanike teene.

"Koššerliha on täiesti saadaval. VTA ei tea aga sellest ööd ega mütsi!"

Veterinaar- ja Toiduametilt tuli täna vastus seoses Loomakaitse Liidu päringuga seoses religioosse tapmisega. Samas see tekitab paraku küsimusi ja ma pole sugugi veendunud, et VTA riigis toimuvaga üleüldse kursis on. Nii näiteks väidab loomakaitsebüroo juhataja Tarmo Serva, et ühtegi looma pole uimastamata tapetud jne. Ometigi on moslemite tavade kohaselt tapetud kohalik lambaliha täiesti saadaval nii turul kui restoranides. Tüübid isegi ei salga oma reklaamis, et ise loomi notivad. http://www.islam.pri.ee/index.php?id=931.
Mõned väljavõtted reklaamist:

"Appi, „jõulukristlased“ on ärganud!"

Appi, „jõulukristlased“ on ärganud ja soovivad justkui ühest suust kenat advendiaega! Mis kuradi advendiaega? Seesamune aeg tuleb teatavasti ladina keelest ja Adventus Domini tähendab maakeeli Issanda või kui soovite, siis Jeesus Kristuse tulekut. Kui veel täpsem olla siis Jumala tuleku ootust ehk niinimetatud inkarnatsiooni või „lihaks saamise“ ootust.

"Ja seda kõik siin tõsimeeli ootavadki või? Ausalt või?"

Eestlased olid mõned aastad tagasi Kirikute Nõukogu poolt tellitud uuringu kohaselt maailma kõige uskmatum rahvas! Aga nagu välja tuleb, siis vale puha, sest kõik me ju suure õhinaga ootame mingi vennikese saabumist ja lihaks saamist. Tõsi ta on, et „lihaks saab“ küll tuhatkond lehma-siga-lammast-kana ja muud elukat, kes rändavad me lauale, aga mnjah …..

"Kehtiv karistuseadustik diskrimineerib pagulasi!"

Peaminister pakkus väga targalt et kui Rootsisse enam ei mahu, siis sealt ülejääva krabame endile. Peaministri büroo hinnangul on väga oluline , et meie inimesed ei kukuks kohe sildistama, a la see on terrorist ja see on pätt. Ega ikka ole küll ja kohe seletan miks. Me kõik eksime ja võime rumalusi teha ning ega iga automaati või raiutud pead hoidev isik ole kohe automaatselt terrorist.

Valge inimeste välja mõeldud terror pole tegelikult üldse sobilik kirjeldamaks pagulaste korraldatud ULAKUSI. Teiseks on aafrikamaal juba aastatuhandeid kestnud taoline tava, et hommikuse virgutusvõimlemise käigus sörgitakse naaberkülla, kus trukitakse paar neiut läbi ning möödaminnes jäetakse ka mõned mehed oma peadest ilma. See on nagu rahvussport sealmail ja võrdeline kehakultuuri edendamisega meie mõistes. Nii et püüdkem esmalt ikka mõista, mitte kohe hukka mõista.

"Miks me küll oma haridussüsteemi häbeneme?"

Kui eestlased midagi kuskil saavutavad, siis on suured uudislood ja vägevad pealkirjad garanteeritud. Täna aga millegipärast me häbeneme oma haridussüsteemi, sest sellest pole kuulda kippu ega kõppu kui paljud tumedanahksed kodanikud just meie ülikoolide kasuks üleöö otsustanud on.  Me räägime kümnetest ja kümnetes, kui mitte sadadest üliõpilastest, kes on pikalt saatnud Harvardi, Cambridge, Oxfordi ja teised õppeasutused ning tulnud siia maailma serva, Jumala poolt hüljatud maale ning me vaikime?!

See on häbiasi küll ja siin peaks eestlaste loomupärast tagasihoidlikkust hoopistükkis sarjama ja seda ma teengi Ja mida peavad tundma meie väikesepalgalised õppejõud? Nad teevad ennastsalgavalt tööd ning suudavad inglise ja eesti keelt praktiliselt mittevaldavatele vennikestele asjad selgeks teha meie oma emakeeles. See on lausa fenomenaalne ju, aga peavoolumeedia jäärapäiselt vaikib? See tekitab põlisrahva seas mõistagi põhjendatud küsimusi.

"Vene-Gruusia sõja põgenikud jäid Eesti abita. Miks?"

Mäletatavasti toimus 2008 aasta augustis Vene-Gruusia sõda, mille jalust põgenes oma 70 000 inimest. Eesti reaktsioon oli üsna kesine ja meie poliitlõvid sosistasid poolel häälel, et: “Mõistame hukka , mõistame hukka ..“. Ei miskit rohkemat ja üldjoontes ei kottinud nende inimeste saatus peale väikese grupi vabatahtlike suurt kedagi. Läksime, nägime, tegime ning olime koos grusiinidega. Eesti pool pigistas pigem silma kinni ja rahvajuhid olid vait nagu kuldid rukkis või lausa mõistsid selle missiooni hukka. Ja mida me seal siis tegime? Ehitasime laagrit, registreerisime passilauas põgenikke ning laadisime laos toiduaineid. Mina suhtlesin mõistagi hästi palju inimestega ja salvestasin oma 10 tundi materjali sõjakoledustest, millest eetrisse jõudis vaevalt kolmandik.

"Pagulane vs terrorist?"

"Põhiline on teha vahet pagulasel ja terroristil", arvab meie valitsus ja tõsi ta on. Paraku rumalavõitu eestlastel see ei õnnestu ja valitsuse liikmed on siiras mures ning tegid mulle ülesandeks matsirahvast veidi harida

Milline vahe siis on terroristil ja pagulasel? Terrorist ehk "pahalane" kannab reeglina automaati ja/või pommivööd ning karjub selliseid loosungeid nagu "Kõik mittemoslemid tapame maha ja vägistame ära!", või siis vastupidi. Lisaks mõistagi sõjahüüd "Allahu Akbar!"

Pagulane see eest esineb selliste avaldustega nagu:"Nõuame rohkem raha!", "Nõuame paremaid elamistingimusi ja sööki!", "Nõume põhiseaduslikke õigusi", "Ehitage mošee!" jne. Lihtne ju!

"Soovite halal-liha? Aga palun ja tule tapa kasvõi oma käega lambukeää!"

Läheb lahti ja raha ei haise ning "loomaärikad" pakuvad moslemitele juba loomi killimiseks. Eks seda ole muidugist kõikse aeg tehtud, aga olgu kohe öeldud, et nii Eestimaa Loomakaitse Liit kui Eesti Loomakaitse Selts olid selle vastu, et meil elavad 3 juuti ja 4 moslemit saaksid loomi tappa nagu ise tahavad ning soovisime selgelt taolise isetegevuse keelustamist. Seletasime, et meil on kombeks loomad ikka eelnevalt uimastada, aga keda see huvitas.

"Mees peksis kassi vigaseks, aga sekkuda ei saa, sest pole KAEBEÕIGUST!"

Kirjutan veidi Eesti uurijate, prokuröride ja kohtunike raskest tööst ning seaduse tõlgendamise võimalustest kui ohvriks on oletame, et 8 kuuline KASSIPOEG. Loomakaitse Liidu poole pöördus, oletame et keegi neiu INDRA A, kes palus abi oma kassi ravikulude tasumisel. Naise sõnade kohaselt lõi tema elukaaslane, oodake ma mõtlen kohe ühe nime välja, oletame et näiteks keegi URMAS K, kassipoega nii, et loomal olid neuroloogilised kahjustused. Oletame veel ja kliinikus näiteks selgus, et kassil oli ka pool aastat tagasi olnud sääre- ja pindluu murd, mis omakorda tekitas põhjendatud kahtluse, et vaene loom on ka enne korralikult tappa saanud. Mõistagi tegi liit seepeale politseile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks. Politsei teatise kohaselt selgitas kassi omanik TELEFONI TEEL, et luumurrud tekkisid õnnetusjuhtumi tagajärjel, kui Ummikene „absoluutselt kogemata“ voodist välja astudes koiku ees maganud kassile peale astus. Mis puutub aga hilisemasse juhtumisse (kassil neuroloogilised kahjustused peksmise tagajärjel), siis selle kohta tõi uurija välja, et Urmase tahtis viia kassi rõdule.

"Lapsepõlvemaa Kassisaba"

Sai nädalavahetusel taas lapsepõlvemaal ehk Toompea nõlvadel ja parkides konnatud. Oli hiiglama tore ja Kassisaba „auulis“ käies valdab mind kohe hoopis teistsugune tunne – niipalju mälestusi, pea igas majas elas mõni kooliõde või klassivend, iga puu, põõsas ja kivi on justkui vanad tuttavad, koolimaja ….. Ka vähemalt mu poja lapsepõlv möödus seal ja muide praeguses Westholmis käis lisaks mulle ja juuniorile ka mu paps. Nii, et lausa kolm põlvkonda, aga vaevalt nad nüüd sellised kaagid olid nagu ma. Õppealajuhataja küll mainis, et nüüd läheb igavaks kui sa lahkud, aga vaevalt ta seda tõsiselt mõtles. Viisakas inime lihtsalt, arvan ma nüüd takkajärgi.

"Sõda jäätise pärast ehk kuidas rott, varesed ja varblased tüllikeerasid"

Imeilus ilm ja võrratu päev ning toas passimine tundus lausa kurjast. Sestap läksimegi koos Miaga linna vahele laiama. Eks ikka ennast ka näitama ja teisi vaatama nagu tavaks öelda. Räägitakse, et linnainimestel on alati kiire ja tõsi ta on. Mind on aga õnnistatud sellega, et oskan aja maha võtta. Miakas oskab ka ja nii me jälgisimegi siis loodust otse kesklinnas, suure-suure kaubanduskeskuse kõrval. Ja oli mida vaadata.

"Tähelepanu! Järvel ja Rahumäel liigub kasse piinav sadist!"

Järve ja Rahumäe kassiomanikud peaksid sedapuhku veidi tähelepanelikumad olema, sest eile leiti sealtkandist, täpsemalt öeldes Järve Selveri ja Rahumäe surnuaia taguselt alalt, otse raudteelt piinatud kassikese surnukeha. Loomakeselt olid raiutud või mingite tangidega lõigatud ära käppade alumised osad. Ka ka silmad olid kassilt välja torgatud. Otse raudtee ääres seda ei tehtud, sest verd polnud lähiümbruses näha. Väita ei saa, aga kardetavasti oli kiisu öövastava piinamise ajal veel elus.Pärast silmade välja torkamist aga siiski enam mitte. Seejärel viidi ta keha raudteele ja asetati liiprile ning jäädi vaatama kuidas mööduv rong ta peakese maha lõikas. Eriline peast haige värdjas on see tüüp, sest tegemist on erakordse julmusega ja sellist teguviisi ei saa nautida ükski normaalne inimene. Loomake oli iseenesest puhas ja seetõttu võib arvata, et mõnes kodukeses oodatakse teda siiani. Muide, tapetud kassikese leidis mees, kes nõuka-ajal Afganistaanis võitlesja taolist vastikut ja julma vaatepilti polnud ta näinud isegi lahingumöllus! Loomakaitse Liit teeb homme politseisse mõistagi ka avalduse, aga ega sellest suurt kasu ole.

Muide ka ühest teisest halli-valgekirju kassikorjusest anti mulle teada ja tema lebab Lilleküla rongijaama ning jalkastaadionilähistel raudtee kõrval tühermaal. Tundub, et ka sedapuhku on tegemist kodukassiga. Kuigi ka tema pea on täielikult lömastatud, siis võis vaeseke ka rongilt löögi saada ja seda ma kohe automaatselt nüüd mõne sadisti kraesse ei kirjutaks. Järve lugu on aga selgemast selgem, sest ükski õnnetus taolisi vigastusi ei tekita ning see on päris kindlasti mõne kahejalgse inimlooma haige tegevuse tagajärg. Nii et sealsed kassiomanikud olge siis tähelepanelikud! Kel aga taoline kiisu kadunud on, siis minge aga järgi ning matke ta maha nagu kord kohus. Õrnema närvikavaga inimestel oleks ehk vast targem jätta need pildid vaatamata.

"Seksuaalset ahistamist saaks veelgi vähendada!"

Seksuaalne ahistamine on absoluutselt taunitav ja vastikuid lähenemisi on pidanud taluma ilmselt enamus naisi. Mõni üksik mees vast ikka ka, aga põhirõhk jäägu siiski sõnadele „üksik mees“, sest naiste lähenemised on ju eranditult meeldivad kui sa just parasjagu lauspede pole.

Õnneks on meie valitsus asunud seksuaalse ahistamise vastu resoluutselt võitlema ja selle tulemusena on paljud kontorid tänapäeval avatud planeeringuga või vähemalt klaasseintega eraldatud. See on andnud ääretult positiivse tulemuse ja täna võin juba julgelt kinnitada, et igasugu ahistajad ja muud pervod kontrollivad oma käitumist hoolega ning pealtnäha süütud  „pepu patsutamise“ ajad on jäädavalt möödas.

Kõik pole veel mõistagi kaugeltki korras, sest mõned nilbikud julgevad veel ka täna sisse kiigata sügavatest dekolteedest või piielda miniseeliku alt paistvaid jalgu. Julgen kinnitada, et ka sellega soovolinik aktiivselt tegeleb ja on vaid aja küsimus, mil meie ühiskond ka nendest ajast ja arust pärit ürgilmingutest vabaneb.

"Kõikide pühakute päeva dilemma"

Homme on Kõikide pühakute päev. 1 novembril 260 aastat tagasi toimusid aga Portugali pealinnas Lissabonis hullud lood. Nagu teada toimus sääl siis üks selle mandri hullematest maavärinatest ja see lammutas pea terve linna absoluutselt maatasa. Sellele järgnes hiiglaslike lainetega hüper-super-mega-tsunami ning kõikse lõpuks pääses tuhandetest kirikutes süüdatud küünaldest valla ka kogu linna hõlmav hiiglaslik hüper-super-mega-tulekahju. Säh sulle pühakuid ja nende päeva!

Mõistagi hakkasid kohe hirmutegusid tegema ka vanglamüüride vahelt põgenenud pätid ning mõrtsukad, kes rüüstasid, vägistasid ja tapsid nagu jaksasid. Ühesõnaga täielik põrgu! Olgu kohe öeldud, et enamus Lissaboni veerand miljonist elanikust viibis sel ajal kirikutes hommikusel missal. See oli ka loomulik, sest tollase Euroopa uhkeima metropoli elanikud olid vagamatest vagamad jumalakummardajad. Kuskil 50-60 tuhandele inimesele jäigi see paraku viimaseks missaks. Elu suudab aga ikka ja jälle üllatada ning kuigi paduusklik linn oli ühes oma uhkete losside, kirikute ja elumajadega sõna otseses mõttes maa pealt pühitud, siis mingid hooned jäid ometigi puutumatutena püsti.

"Suur uudis! Chihuahuad pärinevad tegelikult Eestist!"

Maailma väikseima koera chihuahua pärinemise kohta pajatatakse erinevaid teooriaid ja kõige levinuma kohaselt olla siis need vahvad semud pärit Mehhikost, kus nad olnud rikaste indiaanlaste „pühad koerad“. Koeratõu ajalugu ulatuvat 3000 tuhande aasta taha. Nii vähemalt väidetakse. Ahahaa, lubage naerda! Lora puha ja tegelikult on chihuahuad pärit hoopis Eestist. Juhatasin just nädalavahetusel Haapsalu lossimüüride vahel arheoloogilisi kaevamisi ning leidsime üsna mitu väikest skeletti. Loodus- ja loomatargad arvasid, et küllap on tegemist kunagi Läänemaad hirmu all hoidnud Haapsalu hiidroti maiste jäänustega. Aga minu kogenud silma juba ei peta, sest leitud skeletid olid liialt sarnased tänagi elavatele chihuahua luustikele. Saatsin need laborisse ning sealsed asjapulgad kinnitasidki minu seisukohta. Edasi hakkasin uurima kirikuraamatutest ning linnaarhiivist ja mis siis välja tuli? Välja tuli see, et pimedal keskajal on isegi paavsti püha jalg meie emakest maad puudutanud ning ta peatus tollal Haapsalu piiskopi linnuses. Linnuses elas ka palju pisikesi kasse, keda kutsuti „ahjualusteks“, sest ööseks pugesid nad ikka ahju alla sooja. Nende kasside töö oli peaasjalikult hiirte ja rottide nahka pistmine. Vaiksed loomakesed suurt kära ei teinud ning sestap olid nad ka munkadegängi suured lemmikud. Päris pühadeks loomadeks neid paraku siinmail ei peetud.

"Numbrifriik"

Eelmisel laupäeval piirasid mind Russalka ristmikul kolm masinat, mille numbrid olid 666! Arvasin, et lihtsalt õnnelik kokkusattumus või ehk esimene märk härra Saatana saabumisest. Väga naljakas ja sõidan mina aga edasi ning Pirita Selveri juures kimas veel kaks 666 märki kandvat isendit mööda. Vat see oli juba huvitav, aga suuremast masendusest päästis ehk see, et pärastlõunal sattusid mu teele tervelt 7 autot, mille numbrilaual ilutsesid 777!

"Loomapiinaja Rando sai vanglast varem välja ja muutis kohe nime!"

Alles see Rando Randma oli pisike kut püksinööp ja läks vuta-vuta Kabelimäest üles oravaid piinama, aga tänaseks kenaste karistus kantud ja kinnimajast väljatuleku jaoks oli 16 oktoobril aeg igatahes küps, mis küps. Ringkonnaprokurör teadis omalt poolt ilmselt lisada, et tegelikult on Randol ka hää süda ja küllap seetõttu loomapiinaja ka varem välja lasti!

"Sütiste tee 35 maja ees elab koer autos!"

Mina armastan oma koera niipalju, et ostsin talle uue kuudi. Ma armastan veel rohkem ja ostsin enda penile kahetoalise kuudi! „See pole midagi! Ma armastan enda kutsat niipalju, et ostsin talle kuudi asemel hoopis auto!“, umbes niimoodi võib vast mõelda see Tallinnas, Mustamäel elav perekond küll. Ja eriti tore on see, et taoline elutarkus (koera koht on autos) antakse kenasti edasi ka pisiperele. Turvatool on masinas igatahes täitsa olemas ning küllap siis selles elamises ka vähemalt üks allameetrimees elab, kes vanematelt eelseisvaks eluks eeskuju võtab.

"Uude koju saanud Boss hüljati ning ta sattus varjupaika"

Kurb, aga tõsi, sest Bossi nimeline vahva kutsa on teisel ringil kodu otsimas. Mõned kuud tagasi vahendasin nii mina kui loomakaitse liit üht koduotsimiskuulutust ja keegi Cessica Mölder soovis seda rõõmurulli endale ning lubas talle armastavat kodu pakkuda. Jutuks hää küll, sest nädalapäevad tagasi viis see neidis Bossi „korraks“ oma sõbra Ergo juurde hoiule ja sinna ta vaesekese jättiski. Hää muidugi, et metsa puu külge surema ei viinud, aga nõme temp kuidagi ikkagi. Täna Cessica enam Ergo kõnedele ei vasta ja ka feissaris blokkis heasüdamliku sõbra ära. Nii et otsad vees ja jamagu Ergo selle koeraga edasi või tehku mida tahab. Soovitasin mehele, et ärgu Bossi enam talle tagasi andku ning otsigu pigem uus kodu ja paremad peremehed. Nii et aidake ka kaasa ja jagage seda kuulutust ning äkki õnnestub üheskoos Boss jõuludeks ikka päris koju sebida.
Cessica Mölder. See nimi tasuks mõistagi meelde jätta, juhuks kui ta järgmine kord jälle peaks jälle kellegi juurde lemmiklooma lunima tulema.

"Tutvumiskuulkutused"

Eestlased olevat kalgid, külmad ja osavõtmatud. Vale puha ja lugege selle tõestuseks kasvõi tutvumiskuulutusi ning siis näete ka ise oma ihusilmaga, et absoluutne enamus meist on abivalmid, töökad, kohusetundlikud, hoolivad, armastusväärsed, lahked jne jne.

Lugesin ka mine siis neid kuulutusi ning veendusin veelkord, et elan lausa maapealses taevas, inglid puhta ümberringi lendlemas. Hing täitus rahuolu ja turvatundega. Südamel hakkas ka kohe kuidagi soe kui ühtäkki hakkas silma kuulutus, milles keegi naisterahvas ilma igasuguse valehäbita kirjutas enda kohta, et on bitch-lits-witch kuubis, kes ei hoolivat kellestki ega millestki. Lisaks panevat ta ka tina nagu parm, tossavat nagu korsten ja mehi olevat tal olnud niipalju, et enne minevat Issanda päike looja kui nende loetlemisega lõpule jõuaks. Nagu sellest veel ei piisaks, siis väitis ta et on hariduseta vana kortsus paks lehm, kes söögilauas matsutab ja peeretab. Loomad ja lapsed ei meeldivat talle ka!

Asi tundus kahtlane, aga mind juba ei peta ning otsustasin kontrollida. Saingi temakesega siis kokku ning mida ma nägin? Kohtingule tuli igati sale ja kombekas daame. Võõrmaised keeled puhta suus ja viisakas oli ta ka. Kodu oli puhas, vaaritas maitsva õhtusöögi ja ei matsutanud ta söögilauas ühti! Ohh seda tähelepanuvajadust ja meeleheidet, aga nagu juba mainitud, siis mind juba ei peta - inglite keskel elades pole lootustki leida mõnda langenud hinge!

"McKimmel’s dream coctail ja rohemehikesed"

Proovisin eile üleilma kuulsat ja ka meil eelkõige naiste seas populaarsust koguvat kokteili, Šotimaalt pärit „McKimmel’s dream coctaili“. Uue joogi koostisosad on teatavasti antidepressant Argofan + rahusti Xanax + Somnols unerohi segatuna veini või/ja brandyga. Tulemus oli igatahes fantastiline ja öötundidel lobisesin isegi Jeesusega. Hea oli lõpuks vääriline vestluskaaslane leida ja nii me siis lobasime kuni varajaste hommikutundide välja ning leidsime isegi lahenduse nii näljahädale kui pagulasprobleemile. Muide ka Jeesus on suur MMS-i pooldaja ja selle vastu võitlevat tema sõnul vaid harimatud arstid, kes kardavad oma tööst ilma jääda. Ah jaa,  veel ütles ta, et Savikas pappi ei võtnud ja lubas temast uue Reformierakonna juhi teha kui Eesti kohus peaks taadi süüdi mõistma, aga see selleks.

"Savisaar võeti kinni! On see vast uudis!"

„Savisaar võeti kinni!“, see on vast see uudis, mis peaks summutama rahva pahameele nii mugavuspõgenike tuleku üle kui juhtima tähelepanu kõrvale ka Tallinna Sadama hämaratelt miljonitehingutelt. Peavoolumeediale on teema ette antud ja isegi kui Venemaa peaks ülehomme Soome vallutama, siis sellele pühendatakse vast viiendal leheküljel kolm rida. Hea kui sedagi.

Aga kuidagi väga veidralt tuli see suure pauguga kinnipidamine– pasunad hüüavad, pressikonverents ja puha, poliitikud ja isegi president võtavad kõik sõna „a la Kapo tubli-tubli, Savisaar paha-paha!“  Jätab kuidagi väga libeda mulje ja mis kõige huvitavam, nägite vast isegi, et Hundisilmal oli kogu meediaarmee kohal. Täiesti hämmastav ettenägemisvõime või kuidas?

Verekoer Marta vajab abi raviarvete tasumisel

Nädalapäevad tagasi vajas koerasõprade portaali Koer.ee maskott Marta kiiret abi, sest tal avastati maokeerd. Taoline terviserike on nii sellele tõule kui ka teistele sügava rinnakorviga eakamatele koertele üsna iseloomulik. Õnneks Marta perenaine Hedvig oskas seda seisundit kahtlustada ja sõitis vastu ööd koheselt Loomade Kiirabi Kliinikusse. Marta toimetati operatsioonile ja kliiniku loomaarstide jõupingutused kandsid vilja – Marta elu suudeti päästa.

Maokeeru puhul on tegemist äkki tekkiva ja kiiresti areneva haigusseisundiga, mis ühe ööpäeva jooksul looma hauda viib kui omanik operatiivselt asja tundlikku abi ei taga.

"Kui vikatimees niitma kukub, siis ikka hoolega!"

Kas olete tähele pannud, et teinekord kui Hr.Surm niitma kukub, siis vihub ta ikka hoolega ja kallite inimeste read kahanevad sellise kiirusega, et jõua järge pidada. Minu elus oli eelmine selline periood 2002-2006 - vend tegi otsa lahti ja hukkus tulekahjus. Ema ei tulnud leinast välja ja läks pooleteist aasta pärast järgi ning siis ühinesid teispoolsusesse minejate gängiga ka tema sõbrannad, keda olin tundnud vaat et sünnist saati. Lisaks arvasid heaks ka oma siinsetele tegemistele joone alla tõmmata meie pere lemmikud dobermann Petra, rotveiler Roy ja Pääsküla Hiigelrotipüüdjad Kossu, Nurr ja Kurru. Ja nii nad siis pooleaastaste vahedega muudkui surid ning juba närvi hakkas ajama, et see neetud lein ka juba ükskord otsa ei hakka saama. Isegi nooruke poeg viskas juba villast, et kõik on ümberringi surnud ja ilmselt on aeg nüüd meie käes ……. Arvasin, et küllap tuleb liisku visata, aga siis tuli pikk vaikus ja ülejäänud sõprade-sugulaste-tuttavate seltskond keeldus suremast. Jummel tänatud!

"Loomakaubad viinaletis!?"

„Loomakaubad“ või „Kaubad loomadele“  ja just niimoodi sobiks seda silti tõlkida küll. Kui tsiteerida Turkinit, siis väljendid nagu „täis nagu siga“, „joob nagu loom“ jne on seega igati omal kohal. Eks ole? Muide uuest alkoholiseadusest leiab kõiksugu huvitavaid pügalaid ja näiteks on seal sees ka selline punkt, et alkoholi tarvitanud isikule napsu pakkumine on kuritegu. Või oli see nüüd siis ikkagi väärtegu. Vahet pole , aga kujutage ette, et lähete sõbraga-sõbrannaga ööklubisse või baari ning teete mõned kokteilid. Järgmine dringi-ringi maksate teie oma kaardiga ja kohe ilmub platsi inspektor Kukeke, kes teile trahvi valmis vorbid, sest pakkusite va kärakat ka oma sõbrale ehk alkoholi tarvitanud isikule! Kuradi idikad, nad on ometigi ju mingi ülikooli lõpetanud, aga ometigi kirjutavad sellist paska seadustesse! Samas teeksin kohe ka ise ettepaneku seda seadust veelgi täiendada ja alkoholi pakkumise ka eri looma- ning linnuliikudele keelustada. Näiteks tuvile õlle pakkumise eest ÜKT või tingimisi karistus.Hobuse kummuli jootmise eest tuleks aga juba oma paar kuud kinnimajas sitsida. Seadus tuleks pikem, põhjalikum ja kõik need haritud pead võiksid õhtul kodus põhjusega ohata: „Kuradi raske päev oli, aga ma olin tubli ning teenisin oma palga auga välja!“

"Meie pere kuldne kuuik"

Mis sobib kuldsesse sügisesse imehästi? Otse loomulikult üks kuldse säraga kaetud looke kuldsete kiharatega lastest ja nende sõpradest kuldsetest retriiveritest. Olen nendest võrratutest tegelastest siin varemgi pajatanud ja küllap mõned pildid ka korduvad, aga ärge pange tähele. Praegu on meie peres sattunud nii, et kamba peale saame kokku terve hunniku kuldseid retriivereid ja heledapäiseid poisse ehk lausa kuldse kuuiku.  Ma muidugi vabandan uususuliste ees ja olen nõus täiel määral vastutama, sest see on ikka täielik jama küll kui laste juuksed tumedad pole. Aga luban pühalikult, et nii kui nad veidi vanemaks saavad, siis värvin tumedaks  ja kukkugu mul munad küljest kui ma seda vannet peaksin murdma!

"Kolga metsade vahel kitsi otsimas"

Eile sai siis Kolgal kitsi otsitud ja siinkohal suurimad tänud Keityle ja Katarinale, kes sellest „veretust jahist“ ilma igasugu peksu ning sunnita osa võtsid. Kitselugu algas pihta sellest, et proua Mare Võrumaalt müüs oma karjast neli kitse Kolka-Sirjele (see nimi ei pruugi muidugist õige olla), aga kohale jõudes panid need metsa poole plehku. Vanaproual mõistagi mure suur, sest isegi pärast müüki ei jätnud loomakeste saatus teda teps mitte külmaks. Ostjaks oli samuti vanema aastakäiguga soomlannast naisterahvas, kes keelas vallaametnikke tülitamast. See oli kahtlane ja soovitasin Marel siiski ka vallasakstele asjast teada anda. Pidasin targemaks ka ise kohale ronida, sest kuidas sa ikka memmed hätta jätad ja lisaks leiti just sealtsamast Kolga külast hiljuti samuti ühe sommi käest nirus seisus loomi lausa hunnikute kaupa:
http://www.ohtuleht.ee/684413/oudus-kuusalus-koeravabrik-pidas-loomi-koletuis-tingimusis

"Tahan põrgusse!"

"Ela kenasti ja ära tapa! Ole tubli kristlane, ära varasta ja siis saadki taevasse! Muidu lähed põrgu! Ahh, et lähen kohe taevasse?"

Aga mis siis, kui ma ei taha taevasse, sest igaüks kes on lennukiga lennanud, teab ju, et juba pelgalt kümne kilomeetri kõrgusel on oma 50 kraadi külma. Lisaks on sääl ka hapnikuga veidi lahjavõitu lood ning siis nad soovitavad tuusikut taevasesse paradiisi? No ei taha kuradi napakad!

Tahan põrgusse. Seal on soe, pann ja grill naeravad igavesti ning kõik kohad on langenud naisi täis. Mis sa hing veel ihaldad ja loomulikult tahan ma just sinna.

Tegelikult oleme me kõik praegu juba põrgus kui selle üle veidi sügavamalt järgi mõelda.“Haigused, surm, ülekohus ja mure oma järglaste käekäigu, ulualuse ning toidupoolise pärast kuni maiste päevade lõpuni“, on ju üsna põrgulik või mida teie arvate?

Tegelikkuses ongi meile jäänud vaid „Üürikesed õnnehetked, mis inimesele on antud“, kui kasutada Ingmar Bergmani kuulsaid sõnu. Ja üürikesed on nad tõesti – armumine, abiellumine, laste sünd, no mõned mitte nii tähtsad hetked ehk veel ja ongi kogu õnn! Kogu ülejäänud aeg siin maa peal on üks paras pask ja viletsus. Nii et tahan kindlasti põrgusse! Aga veidi paremasse kui sinne, milles praegu elan.

"Täna on Ussimaarjapäev"

Maarjapäevad on pühendatud kirikukalendris Neitsi Maarjale ja täna on üks neist pühadest ehk Ussimaarjapäev või kui soovite siis usside magamamineku päev. Eestis teatakse püha juba alates 16. sajandist ja reeglina polnud heaks kombeks täna metsa minna, sest ka mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Täna kaotavat nõelussid maaga kokku puutudes ka oma mürgi ja nende salvamine polevat enam ohtlik.

Muide, urgu võivad maod otsida ka teie elamisest ja siinjuures on üks vana lugu ka täna igati aktuaalne:  http://reporter.postimees.ee/3528151/sugis-voib-tuua-maod-teie-tuppa

Veel teati, et kui Ussimaarjapäeval sajab, siis on........ maa märg!  Täiesti uskumatu kui targad oldi ikke ennemuistsel aal!

"Liidu koduleht on maas"

Eile õhtul helistas mulle pr.Tiitus Tapalt, kes päris murelikult, et kas Loomakaitse Liit on uksed kinni pannud? Koduleht olevat nimelt maas ja sellest siis ka taoline järeldus. Pole need uksed veel kinni ühti, aga koduleht on tõesti oma kuu aega juba maas ja ka meiliaadressid momendil ei tööta. Ja põhjus nimelt selles, et algselt registreeris eelmise juhatuse liige Rein Kikerpill kogu krempli oma nimele. Kui ta juhatusest lahkus, siis vormistas küll asjad ümber ja liit tasus ka arve kuid ilmselt läks miskit nihu, sest ühel heal päeval kodulehte enam polnud. Rein oli ka oma numbrit vahetanud ja sestap ei saanud temaga ühendust ning nii see asi veninud on.

"Tänud suitsetamast!"

Suitsetamine on kahjulik! Vale puha ja ilma suitsetajateta oleksime hukule määratud. Räägitakse, et tohlamine pärsib potenssi ja jummal tänatud, et see seda teeb, sest muidu oleks meid oi-oi-oi kui palju ja me ei mahuks siia Maarjamaale kuidagi ära.

Lisaks tagavad suitsetajad ka arstidele tööd. Mõelge ise kui paljud tohtrid jääksid tööta kui poleks suitsetajaid ning kisub lausa silma veele neid vaeseid töötuid kuskil Kalamaja supiköögis sooja kõhutäit ootamas ette kujutada. Lisaks aitab suitsetamine ka arstidel stressi vältida ja nimelt juhtub üsna sageli nii, et nad oma hariduse kiuste ei suuda diagnoosi määrata. Ja nüüd tulebki armas-kallis sigarett appi, sest kuuldes, et patsient suitsetab, siis  pole ju rohkem vajagi pead vaevata:

„Pea valutab, sest suitsetate! Jalaluu on katki, sest suitsetate! Ja mis kuradi prille te veel tahate kui endal sigaretipakk taskus?“

"Teie arve on jälle täis!"

„Valner on hiigelvõlgades!!!“ A-ha-haa, see ajab lausa naerma, sest ÕL tainapea ei jaganud järjekordsest teemaarendusest ööd ega mütsi. Tegelikult kallid sõbrad on asi otse risti vastupidi, aga ega see minu olukorda nüüd paremaks küll tee. Ja nimelt ei julge ma enam telefonile vastata, sest usun et ei liialda kui väidan, et vähemalt iga nädala tagant tuleb pangast kõne: „Härra Valner, mida te endast arvate, te konto on jälle täis! Kogu pank on teie raha täis! Isegi pagulastele mõeldud annetused ei mahu enam kuhugi. Võtke midagi kohe ette, muidu lõpetame lepingud!“

„Pange asjad oma kohale tagasi!“

„Pange asjad oma kohale tagasi“, nii räägivad emmed lastele ja pikapeale saavad põnnid ka aru.

Sama räägin mina ka oma naisele juba aastaid, aga tee või tina, vat ei saa aru, lihtsalt ei saa! Hommikul otsin sokke ja trussaare taga ning ülla-ülla, need on jälle kadunud nagu tinatuhka. Täpselt mäletan, et jätsin sokid köögilaua alla ja vusped öökapile, aga läinud mis läinud. Paanikas mõtlen, et äkki vargad? Äkki rotid on majja pääsenud ja siis temake malbelt teatab: 

„Ma pesin need ära ja panin kappi“. 

Aitäh küll, aga mis pagana kappi? Pane asjad vanasse kohta tagasi, et need ikka üles leitaks!
Või võtame siis nõud. Tugitooli serval olnud kahvel – kadunud, lillepeenrasse spetsiaalselt jäetud kohvitass – kadunud, pesumasina peal olnud praetaldrik – kah kadunud! Ja jutt ikka sama, panin kappi! Tule taevas appi, sest kes see ikka oskaks vajalikke asju kapist otsida? Ammuks need kapid välja mõeldi!

Huvitav, aga püstiasendis prilllaua pärast tuleb vaat et kolmas maailmasõda. No mis siis et jätsin ülesse? Sa oled juba suur tüdruk ja pane alla tagasi! Mina ju ei hädaldada kui too igati vajalik poti lisaseade üleval ei ole!

Õnneks garaaži ta enam ei tihka minna, sest lasin sissepääsu mineerida. Muidu oleks ikka maailmalõpp käes küll kui ta ka seal „millimeetritäpsusega planeeritud korralageduse“ keskel korda hakkaks looma. Nii et veel kord kallid naised: „Tehke, mis te teete, aga pange asjad ikka omadele kohtadele tagasi!“

"Valner on hiigelvõlgades!"

„Valner on hiigelvõlgades!!!“ A-ha-haa, see ajab lausa naerma, sest Õhtulehe
tainapea ei jaganud järjekordsest teemaarendusest ööd ega mütsi. Tegelikult kallid sõbrad on asi otse risti vastupidi, aga ega see minu olukorda nüüd paremaks küll tee. Ja nimelt ei julge ma enam isegi telefonile vastata, sest usun et ei liialda kui väidan, et vähemalt iga nädala tagant tuleb pangast kõne: „Härra Valner, mida te endast arvate, te konto on jälle täis! Kogu pank on teie raha täis! Isegi pagulastele mõeldud annetused ei mahu enam kuhugi. Võtke midagi kohe ette, muidu lõpetame lepingud!“

"Valner läheb elama koerakuuti!"

Omal ajal lubas TLK mind ära hävitada ja teha minust „eesti esimese naisepeksja“. Nii mind kui ka oma kolmandat eksabikaasat ähvardas ta ikka Ekspressi ja Päevalehega, sest seal tal head tuttavad ees. Sestap olen ka igasugu intervjuudest loobunud, sest räägi mis sa räägid, aga poolt lausetki temakese joomiskirest või rahustisõltuvusest leheveergudele pole jõudnud. Nii palju siis objektiivsest meediast ja üldjoontes pole mõtet oma aega raisata, sest peale ärapanemise, eriti just linnunimega vennikese käes olevate meediaväljaannete poolt oodata pole.

"Kepi mind! Ma olen kuulsus!"

Sõnum on tähtis ja enda salasoove või tulev'ikuplaane võib täiesti vabalt presenteerida ka riietel. Pildil olev neiu TT leidis piisavalt diskreetse viisi kuidas end väljendada ja mida teistelt ootab. „Niku mind! Ma olen kuulus!“, paljastab ju vägagi peenetundeliselt tema tagasihoidliku naiseliku soovi. Ja püüa sa mitte alluda ning abivalmis olla. Kohe oled ebaviisakas mats, impotent või kibestunult võib näiteks ka öelda, et lausa vägistaja. Ja teeb ikka hinge täis küll - lebad kui meritäht taevaväravad laiali ja säh sulle kooki moosiga! S...tapea keerab lihtsalt magama ja kõik ootused-lootused haihtuvad kut hommikune udu. Loomulikult ajab hinge täis ning ma täiesti mõistan teda, mitte ei mõista hukka nagu paljud teised. Täiesti tavapärane pettunud naise käitumine ju ja mida te vingute nagu sead aia vahel!?

"Ka kassid naudivad liugulaskmist"

Sattusin eile nägema lahedat vaatepilti ja sõbra kass suutis mind taaskord üllatada. Ja nimelt magas Tõnu „Kosjak’i“ ehk „kassika“-nimeline kiisu rahumeeli masina katusel. Kosjak on üldse selline tüüp, et võib magada kõikjal, absoluutselt kõikjal - nii pesunööride peal kui vihmaveerennis, nii tagavararatta sees kui supipotis jne jne. Alati kui seal käin, siis enne lahkumist tuleb oma pool tundi reeglina masinat läbi otsida, sest iial ei tea kuhu Kosjak on tuttu pugenud. Ja nagu juba öeldud, siis sedapuhku magas ta õiglaseund autumobiili katusel. Ühtäkki aga ärkas üles ja pärast korralikku ringutust hakkas mööda esiklaasi alla tulema. See pagan oli aga libe ja nii ta saigi korraliku vastlasõidu. Kapotile maandudes olid tal endagi silmad imestusest suured nagu tõllarattad ja vaatas justkui kaheldes üleõla tagasi. Seejärel aga hüppas ta taas katusele ja tegi juba täiesti teadlikult uue liulaskmise. Pärast seda viskas masina kapotile siruli ja alustas hommikuste hügieenitoimingutega. Nii et pole see liugulaskmine pelgalt vaid inimeste eralõbu. Ka mõned kassid naudivad seda teinekord väga-väga, tõestatud!

"Tulevi teine tulemine"

Kui mõned päevad tagasi siin naistest ja rahustitest kirjutasin, siis vihjasin ühe „kollase staarikese“ sõltuvusele ja pidasingi silmas just Triinut. Teine katse ohvrit teeseldes mammonat kokku kraapida läks seega luhta. Tänu temasugustele ei julgegi aga enam kellegagi ühte heita kui kasvõi paar pokaali veini temakesel hinge all on. Äkki ütleb, et uimastati ja vägistati!

Advokaat Viktor Turkin kirjutas selle loo kohta nii: "Triin Tulev tembutab jälle... Kahjuks või pigem õnneks kipub seesuguste afääridega, millega kuulsust ning (esmajoones) majanduslikku kasu soovitakse, minema sageli nii, et kui esimene neist õnnestub või peaaegu õnnestub (pean silmas siin Rasmus Vesiloo juhtumit, mis veel lõpliku lahendita) kaotakse edasiselt igasugune reaalsustaju ning planeerimisvõime ning üritatakse varasema õnnestumise eufoorias ning lahmivalt algatada üha uusi ja uusi skeeme, mis paratamatult sellisel kujul enam ei toimi ning peategelase enda varem või hiljem mudasse tambivad.“

"Sai aidatud üht memmekest"

Mu aia taga on bussipeatus ja eila õhtal sattusin lobisema ühe memmekesega. Uuris just teine posti peale kinnitatud graafikut ja päris mu käest siis kui palju on maad järgmise peatuseni. Bussi tulekuni nimelt olevat veel tervelt 10 minutit aega ja ta parem jalutab selle maha kui niisama passib. Vastasin kaheldes, et Raba peatuseni on oma 500-600 meetrit, aga kas tasub ikka vasta ööd seiklema minna, kui on suur oht ka sellest viimasest bussiloksust maha jääda. Teda see ei häirinud ja minema ta tatsas.

Isekeskis Miaga veel arutasime, et kui ta tahab peale jõuda, siis üritagu vähemalt kabedamalt käia, aga lõppkokkuvõttes, mis see ikke meite asi on. Ja umbes kolm minutit hiljem see juhtus. Kurve tagant hakkas paistma bussinina, aga memmeke oli jõudnud vaevalt et paarisaja meetri kaugusele. Nüüd oli kindel, et maha ta jääb. Midagi peab tegema, sest ei saa ju vanainimest lageda taeva alla jätta. Öös juhtub ka igasugu hirmsaid asju ja poleks sugugi ime kui ta kaakide poolt tühjaks tehtaks ja selle sandikopika eest lausa maha löödaks. Sa helde aeg ja Issake tule nüüd appi, sest äkki vägistatakse ka lõpuks ää. Ka seda asja on siin Nõmme vahel juhtunud küll ja küll!

"Meil on alati kiire, nii paganama kiire ....."

Kiire, meil on alati kiire ja nii kiire, et unustame inimesed enda ümber. Sõnades mida välja ütleme on nad mõistagi tähtsal kohal meie elus, aga tegelikult? Olen jobu ja seda sõna otseses mõttes ning täna tunnen seda taas eriti selgelt.

Sass, vana hea Vigala Sass soovis kõigile päikest ja läks teispoolsusesse oma esivanemate juurde. Mees, kellele ma suuresti ka oma elu võlgu olen, sest just tema sundis mind uuesti onkoloogide juurde minema, et oma kaela põhjalikumalt uurida lasta. Läksin ja tänu sellele sain veidi veel va ajakest juurde, et siin maa peal jalajälgi ja tobedaid nalju teha. Lubasin suure suuga, et lähen varsti talle taas külla. Võtan pool siga ja hunniku viina kaasa ning siis laseme lipsu lõdvaks ning teeme Triigi kadakate vahel ühed pikemad ringid. Kõik see oli oma viis aastat tagasi. Äkki veelgi enam aega tagasi, aga saarde pole rohkem vaata et jõudnuki.

"Aafrika katk"

Aafrika katk levib järjekindlalt Euroopa suunas. Vähemalt sigu oskame väga hästi ravida ja me lööme need raisad lihtsalt maha. Kahejalgse katkuga on lood veidi keerulisemad. Makedoonia küll kuulutas välja eriolukorra ja suunas piirile lausa püssidega sõdurpoisid. See on muidugi halb, sest kui seal piir pidama saadakse, siis katku jõuab Eestisse palju vähem. Seega jääb valitsevatel poliitikutel ja ärimees Nossovitel ka suur hunnik raha saamata-teenimata.

Loodetavasti neegrite invasioon siiski õnnestub ja nad leiavad raskuste kiuste tee õnnelikult Maarjamaale. Ja see on ainult tore. Nii vähemalt väidavad poliitikud ja igasugu tolerandid. Viimane tolerantsuse musternäidis oli see, et Rootsi tegi ringi nn rassistlikud linnuliikide nimetused. Aga latti saab veelgi kõrgemale tõsta ja näiteks Tübingeni linnapea Boris Palmeri aravates peaks pagulasi majutama ka eraomanduses olevatesse majadesse. Kui omanik nõus pole, siis mõistagi eramud sunniviisiliselt konfiskeeritakse. Vat see on juba tase ja ka Eestis see töötaks raudselt – kui venelased tulid, oli korteritesse-majadesse paigutajaid kui murdu, taasiseseisvudes hakati oma inimestele veel suuremat ülekohut tehes võõrastele tehtud ülekohut heastama ja üleöö said paljudest koduomanikest sundüürilised.

"Mia jäi Küüslaugu festariga väga rahule"

Miale meeldis ka Ülenurmel väga. Alul kui isegi sotti ei saanud mis või kuidas kõik toimuma hakkab pidi vaeseke veidi aega muidugi rihma otsas kinni olema, aga samas ega see ka mööda külgi maha jooksnud. Ja nimelt sel ajal kui ma mikrofoniga mööda platsi ringi sebisin ja kõigest väest oma eksistentsi õigustada üritasin tehti retriiveriprouale igati korralik ülekeremassaaž ja täielik karvahooldus. Häbi mulle, sest viimasel ajal olen küll igasugu kammimise unarusse jätnud.

"Mehepetmispüha"

Tänase pidupäeva tähistamise tuhinas ei tohi muidugi unustada rahvakalendrit ja nimelt on juba ülehomme taas käes vanade eestlaste üks suurimaid pidupäevi „Mehepetmispüha“. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud, aga tänapäeva inimesed ei tea sellest paraku enam suurt midagi. Piirkonniti on aga selle pidupäeva tähistamine hoo sisse saanud just tänapäeval.

Mida see Mehepetmispüha siis endast kujutab ja miks ta nii tähtis on? Olgu kohe öeldud, et see on puhtalt naistele mõeldud püha ja uskumuste kohaselt sõltub naise tulevik paljuski sellel päeval korda saadetust ehk otsesõnu öelduna siis mehe petmisest. Mehepetmispüha lõpetas suvise lõbustusaja ja alustas suurt talvist paastu, sest aastaid koos mehega elanud naised teavad vast kõikse paremini, et reeglina tuleb kodus seksi oodata teinekord pea sama kaua kui hingeõnnistust. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka tänapäeval rohkemate petmiste nimel ja see tagab linaõnne. Isegi juhm peaks seega aru saama lihtsast tõest, et mida rohkem petad, seda pikemad linad tulevad ja see omakorda tagab pärast linade maha ärimist suurema kasumi ning sõltumatuse tüübist, kellega kord meeltesegaduses sai altarile astutud.

"Sai Küüslaugu festivalil koos madude, kõrberebaste ja teiste loomadegalustitud"

Tänavune Küüslaugu festar on läbi ja tõtt-öelda polnud juba ammu nii lahedalt aega veetnud. Naerda ja rahvaga suheldud sai igatahes kõvasti ja loodetavasti jäid ka külastajad rahule. Väike apsakas juhtus ka ja nimelt ajasin siin nädalajagu tagasi pulajuttu justkui oleks kõrberebane mul keele otsast tüki ära hammustanud. Säh sulle kooki moosiga! Ära sõnasin pagan küll ja sedapuhku ta tõesti kargas mulle näkku kinni. Eks loomake oli pikast sõidust stressis ja suur rahvahulk ajas närvi ka ja siis see juhtus. Küllap olin ka ise hooletu kui end juba liiga suureks sõbraks pidasin, sest enne polnud ta ju sellist trikki teinud! Igatahes jama kui palju ja kõik käis sajandiksekundiga. Ja seda veel enne suurt avapauku -  maa ja ilm puhta verd täis ning mokk pooleks nagu jänesel! Paras mulle, aga ei midagi hullu. Nii et lisaks headele mälestustele on mul momendil ka mõnusad kriimud näos. Nii et ärge ehmatage kui peaksime kuskil trehvama.

Judith Levine. "Mustanahalisi ei tohi seksulaalkuritegudes süüdimõista!"

Juuditarist liberaal Judith Levine nõuab neegrite mitte süüdimõistmist seksulaalkuritegudes. Judith Levine on võrdlemisi tuntud ja teeb kaastööd liberaalsele meediaväljaandele "AARP", "Salon" ja New York Times´i poolt avaldatavale radikaalsele ajakirjale "CounterPunch".

CounterPunch`is ta väidabki, et ei tohiks alustada kohtuasju vägistamises, kui süüdistatavad on noored neegrid! Ta ütleb, et ei tohiks mitte mingil juhul karistada neegreid 15...17 aasta vanuses, sest see purustaks nende elu. Vanglasüsteem on juba niigi üleujutatud "mustadest ja pruunidest lastest " ja me ei tohiks neid lukustada vanglatesse, sõltumata nende seksuaalkuritegudest. USA-s pidi juba olema 785 000 inimest seksuaalkuritegude registris. Judith Levine lõpetab oma artiki väitega, et seksuaalkuritegude eest karistamine on liialt julm ja ebainimlik. Rootsis ongi see juba osaliselt ellu viidud, sest karistused on äärmiselt leebed ja sageli pääsevad neegrid ning araablased isegi vanglakaristuseta. Rootsis toime pandud kuritegusest saab lugeda siit.

"Rabas on tore!"

Rabas on tore! Saab end sea kombel mustaks teha ja suht-koht savi, et Heiks hommikul põrandad puhtaks pesi! Mõnus päeva algus ja ma veel mõtlesin, et nüüd saab paar päeva veidi puhtamates oludes elada. Ahh, vahet pole, viskan ise ka sinna samasse külili ja siis oleme Miaga ühtekad ning mis siin ikka esteete mängida

"Uhke nimega Boss otsib kodu"

Üks igati uhke nimega 7 või 8 aastane Boss otsib uut kodu. Kuidas sa ikka julged bosside Bossile ära öelda? Eks ole? Tegelikult on asi selles, et peremees jäi haigeks ja ei suuda enam kutsa eest hoolitseda.  Imet eakas peremees mõistagi ei oota, sest eestlased kipuvad ju ikka enamasti kutsikaid tahtma. Ja sedagi kevaditi. Lootus surevat teatavasti aga viimasena ja sestap aitan väheke kaasa, lootuses et ehk keegi siiski soovib toredat seltsilist päris endale. Nimeks siis Boss nagu juba öeldud ja ema suguvõsa poolest on ta Pitbull terjer. Isa va lurjus, kes emme libedale teele võrgutas on mõistagi teadmata, sest tüüp ju vastutust võtta ei tahtnud ning tegi vehkat. Mingeid tervisehädasid valgel tumedate laikudega isandal pole. Ka kaitsepookimised on tehtud selle aasta alguses nagu kord ja kohus ette näeb. Kiip on ka täitsa naha alla susatud. Iseloomult on Boss sõbralik ja kasvanud koos lapsega. See annab ka tunda, sest ta on väga mängu- ja tähelepanuhimuline. Kui seda ei saa, siis haugub nii kaua, et oled sunnitud temaga mängima ja see võib pikapeale närvidele käima hakata. Kui temaga käia aga igapäevaselt jooksmas, siis on ta palju-palju rahulikum. Miinuseks on ka see, et BOSS  ei taha eriti alluda korraldustele ja sellega peab vaeva nägema. Väljas on ta harjunud olema ja praegugi elab ta elektrikarjusega ümbritsetud maja hoovis. Teisi koeri ta suurt näinud pole ja jalutuskäikudel mõne peale uriseb, teise peale mitte. Korra pani Boss ka kodunt vehkat ja siis leiti ta naaberhoovis teise koeraga mängimas ning mingit kurja kellelegi ei teinud. Kasse Boss aga oma territooriumil näha ei soovi näha. See on selge. Eriline valvur ta just pole, sest on tõesti väga seltsiv ja sõbralik ka võõraste inimestega.
Kui keegi tahab talle pakkuda armastavat kodu, siis ühendust palun võtta Epp Vent’iga telefonil 56685823

"Mia ja päästetud Mõmmik on suured semud"

Mia on selles mõttes paras „pirtsperse“, et ega ta naljalt mõne teise koeraga mängima hakka. Läheb juurde, nuusutab, liputab paar korda saba ja kogu lugu. Siis võib teekonda jätkata, aga täna ma ei hakkagi pajatama Miast vaid hoopis Karust või Mõmmikust kui soovite. Temaga mängib Mia küll ja kohe lustiga ehk siis suur koeramürakas on üks priviligeeritutest kellega preilna murumänge ja tagaajamist harrastada suvatseb.

"Kohtumine hiidsuure rästikuga"

Täna päeval kohtusime Pääsküla raba servas, Sõbra uulitsa otsas rästikuga ning napp millimeeter oli puudu, et oleksin talle lausa peale astunud. Rabas vaatan alati jalge ette, sest kus need maod siis ikka elama peavad kui mitte rabas, aga tänaval võtad ju vabalt ning lisaks lobisesin ka mobiiliga. 

Püha püss ja müristus kus ma ehmatasin! Otsaesise võttis igatahes märjaks, pump kloppis oma 100 korda sekundis ning vererõhu lõi nii taevasse, et see segas juba lennuliiklust. Pagan, oli ikka tegelane - selline must ja pirakas. Ma pole nii suurt rästikut veel elu sees näinud ja no selline priske kohe! 

"Kõige vägevam vunts"

See kõrberebane uhkeldab oma suurte kõrvadega. Las aga uhkeldab kuid mul nina pikem. Keel ka!

Tundub ju armas? Tegelikult on räigelt jõhker kiskja ja meie tutvuse algatuseks hammustas ta mu moka pooleks. Issver, maa ja ilma olid puha verd täis!

Pärast seda julma tapmiskatset loomakaitse liit rohkem fennekeid ei kaitsegi. Mainekahju õnneks sellega ei kaasne, sest pole meitel kõrbe ja seega ka seal elavaid rebaseid!

"Siilipäästeoperatsioon Nõmmel ehk igati tavaline jalutuskäik"

Eile õhtul arvas Mia, et me võiksime hoopistükkis öösel jalutama minna. Mõeldud tehtud ja kell oli kuskil südaöö paiku kui end minekule sättisime. Tegelikult õhtused jalutuskäigud ongi igasugu südamehaigetele ja paksu kasukaga neljajalgsetele palju ohutumad kui päikeselõõsas linna vahel laiamised. Ei hakanud pikemat tretti ette võtma ning plaanisime, et kõnnime kuni Valdeku tänava ristmikuni ja tagasi. Paras 5 kilomeetrit nö unerohuks. Mial on aga pimedas eriline võime näha kõikjal igasugu „loomi“. Küllap on asi tegelikult selles, et see va nägemine on hämaras lihtsalt vähe viletsavõitu. Teinekord tahab ta näiteks tutvust teha teisepool teed vedeleva paberkotiga, sest peab teda loomaks. Olen sellega juba harjunud ega pööra suuremat tähelepanu.

"Hirvetall päästeti riigiametnike kiuste"

„Kõrge rohu seest mind ei märgata“, arvab kindlasti see väike tegelane. Eks hirm ole mõistagi naha vahel, sest eks see ole ju ikka ohtlik küll kui mingi kahemeetrine mehemürakas ligi astub. Lesib rahulikult ja jälgib mängu. Esmapilgul tundub, et teda võib lausa sülle võtta, aga kus sa sellega. Välgukiirusel teeb loomake minekut ja tuleb välja sellise hädakisaga, mis kaugele kuulda. Tõtt-öelda ei teadnud isegi, et nad üldse mingit erilist häält teevad, aga sain ka ise sedapuhku siis kogemuse võrra rikkamaks. Kui lutipudeliga ligi astuda, siis on aga sõprus majas – tühi kõht uinutab erksa alalhoiuinstinkti ja „jalgadega lutipudelit“ ei pea ju ometi kartma. Kes ta väikese pea sisse näeb, aga küllap nii ta mõtleb, sest hirmust pole enam jälgegi. Kuigi kiusatus on väga suur ja täis kõhuga saaks teda ka sülle võtta, siis tark tegu see pole, sest hiljem v
aja ta ju jälle looduses vabaks lasta ja sestap pole inimesega teps mitte vaja harjuda.

"Kuumus ohustab ka Teie lemmikuid!"

Ilmatargad lubavad nagu ühest suust Euroopasse kohe-kohe pöörast kuumalainet ja siis tuleks üle korrata mõned põhitõed. Ärge jätke loomi, magavatest lastest rääkimata, autosse! Loetud tundidega muutub see plekist kirst tõeliseks saunaks ja kuumarabandusest pole pääsu. Juhul kui loom on loid jne, siis turgutage teda külma veega ja üritage märja rätikuga kehatemperatuuri alla tõmmata.

"Tantsisin koos karudega"

„Tantsib koos karudega“ ehk jookseb koos mõmmidega oleks vast ikka õigem öelda. Ja joosta need karuhakatised tõesti
armastavad. Veidikene tuleb muidugi ise kaasa aidata ja seda me koos lastega ka tegime. Eks nad poeksid hea meelega hoopis sülle, aga see paganama aed jääb vahele. Ja jummal tänatud, sest ega nood tegelased ülemeelikus mänguhoos oska oma küünte teravust või keharammu hinnata ja siis võiksid nad kahejalgsele ju ka täiesti tahtmatult liiga teha.

"Kerttu ja Kolga kutsikatehas"

Eile hilisõhtul annab mobla tuluke märku, et olen kellegi kõne maha maganud. Lausa sõnumgi on tulnud: „Helista kindlasti tagasi, palun!“, tundub üsna meeleheitlik. Jessssss! Helistajaks oli ei keegi muu kui Kertu Jukkum ja kella 11 paiku tulnud kõned ei saa ju tähendada midagi muud kui  …………...! Lõpuks ometi on see  „pidur“ aru saanud, et ei suuda ilma minuta elada! Käte värisedes ja särasilmi valin tagasi, aga kinnine toon ja nii oma viis korda järjest. Oookey, suur on mu ootus-lootus ja seda aega mil jutupaunik lobiseb tuleb kasulikumalt kasutada. Siva-siva habe aetud ja pesus käidud ning valin tagasi. Sedapuhku neidis isegi vastab. „Aloha, mis siis mureks nii hilisel tunnil?“,

"Hääd Jaani!"

Päevake veel ja kogu rahvas läheb justkui käsu peale hulluks ning hakkab nagu üks mees viina viskama. Treenitumad kodanikud teevad algust juba mõistagi täna. Mina ses suhtes massist veidikene eraldun, sest mina lakun näiteks iga päev. Nii mind siin kodukandis kutsutaksegi - Pääsküla Karm Ülem Parm. Tõtt-öelda eelmisel aastal jäi küll kolm päeva vahele, aga see oli ka „puhas oma lohakus“ ning ka tippsportlased teevad treeninggraafikus vahest apsakaid. Lisaks ei joo ma ka Jaanipäeviti puhtalt põhimõtte pärast, et natukenegi eristuda.

"Feissbuuki sõbrad ja tänapäeva suhtlus"

Sulo mainis mu üleskutse peale arvutid kinni lüüa ja õue minna väga õieti, et ega see suurt päästa, sest Facebooki saab ju erinevate tehnikavidinatega igale poole kaasa võtta ning kiusatus teatava aja tagant kontrollida, mis kontol toimub, on suur. Ja tõsi ta on. Jalutasin Pirita promenaadil paar nädalat tagasi ja minu ees kõndisid noored teineteise ümbert kinni hoides. Kõik tundus üsnagi loomulik ja kui kasutada Iffi laulusõnu, siis „täpselt nii nagu peab“. Üks asi tundus aga veider  ja nimelt see, et nende pilgud polnud pühendatud mitte teineteisele vaid tuima järjekindlusega jõllitas ja näperdas kumbki oma moblat. Ja nii nad kõndisid pikalt-pikalt mu ees. Pagana napakad! Suvi on käes, valged ööd –suudelge, puudutage teineteist ja nautige seda aega. Aga ei! Teada saada mis pildi keegi parasjagu üles pani või mida hommikuks sööb, on ju ikka tähtsam kui kõik muu siin ilmas. Võib-olla teen ma ka liiga, sest äkki noored mobiilide vahendusel  just õrnusi vahetasidki. Tänapäeval pidavat ju näost näkku suhtlemine raskusi tekitama. Lisaks ei saa läbi telefoni ka rasestuda ega suguhaigusi, aga mida ma va penskar sellest ka enam tean.

"Konkurss lemmikute lahedad poosid"

See oli vist Delfi, kes kuulutas välja konkursi lahedates poosides magavatest lemmikloomadest. Pidasin Miaga vähe nõu ja arvasime heaks selle ürituse kinni panna. See ongi Miaka lemmikmagamispoos - ikka selili-kossid laiali-keel ripakil ja katsu sa Mariann
 meid preemiast ilma jätta. Tulles korra selle lamamis-teema juurde tagasi, siis soovolinik pole rahul, et vaatamata sadade tuhandete Eesti naiste meeleheitlikule soovile armeesse astuda, seda siiski ei lubata. Feministid kinnitavad, et naised on sama tugevad, vägivaldsed ja osavad ehk sündinud tapamasinad nagu mehedki. Kõik õige ja ükski mees ei vaidle sellele vastu, aga põhipõhjus miks õrnemat poolt sõjaväkke ei võeta on tegelikult see, et nad täidavad käsku "lamama" valesti ja viskuvad selili nagu Miagi. Sellest positsioonist on aga kuradima raske tulistada, granaati heita ja muid trikke teha! Püüdke aru saada ja ei mingit diskrimineerimist. Miat ei võeta ka sellepärast piirivalvekoeraks ja mõni mõis, me ei hakka nüüd küll zoovolinikule kaebust vorpima.

"Hr. Peaministri pagulaste teemaline intervjuu"

Sellistel plakatitel pole Eestis kohta ja pagulaste võrdlemine laiskade miljonite spermatosoididega , kellest vaid üks töötab, on lubamatu, ütles hr.Peaminister. Pagulasteema kütab jätkuvalt kirgi ja esmakordselt selgitab valitsusjuht põhjalikumalt antud teemavaldkonda. Peaminister lubas, et initsiaalide H.V taha pugevad nn endistel teletähtedel ja teistel ilkujatel pannakse varsti suud lukku ja selle kinnituseks lisas ta, et sideohvitser kapten H.V koorib näiteks juba lõpuni kartuleid kuna julges pagulasi solvata.

Härra Lips, kuidas end tunnete pärast umbusaldusavaldust?

"Ärge tööga üle pingutage!"

Töö tegi ahvist inimese. Nii väidetakse kuid on teada ka vastupidiseid juhtumeid. Nii et pidage seda algaval töönädalal meeles ja ärge üle pingutage!

"Pääskülas sai põdravasikas rongilt löögi"

Täna pärastlõunal sai üks põdrahakatis Pääsküla jaama lähistel rongilt löögi. Pauk oli nii vägev, et kõik jalaluud olid purud mis purud. Ilmselt oli ka sisemisi luumurde ja vigastusi. Kõvasti pihta sai ka pea. Eks sellepärast talle kott pähe tõmmatigi, et õrnu kaaskodanikke mitte traumeerida. Jahimehed lubasid põdrahakatise maised jäänused ära viia pärast kella viit.

"Õudus Viimsis ehk 50 kassi vajavat abi!"

Iga abipalve on omamoodi nukker, sest selle taga on keegi, kes kannatab.
Kuid vaatepilt, mis avanes meile Viimsist, ühe pealtnäha tavalise suvilauberiku seinte vahelt sööbis mällu ning takistab mõistusel töötamast.

Tegemist on kahtlemata Turvakodu senise ajaloo kõige raskema abipalvega ja me vajame nüüd väga teie kõikide abi!

"Head Lastekaitsepäeva!"

Täna on siis lastekaitsepäev ja tundub, et Maarjamaal on laste õigused igati kaitstud. Üks asi on aga mind häirinud juba jupp aega ja nimelt see, et kehtiva seaduse kohaselt võib iga keskealine orikas 14 aastase lapse ära võrgutada ja temaga rahumeeli ühte heita. Seaduse kohaselt on kõik korras. Teemaga puutusin kokku esmakordselt kui lugesin aastaid tagasi mingit lugu kui mingi mehike oma kasutütre käima peale aitas. Täiskomplekt, kool jäi pooleli ja puha ning ei mingit karistust.  Arvasin et olukorda peaks muutma ja saigi siis tollal valmis vorbitud seaduseparandusettepanek, mis onud tille püksi peaks sundima.

"Aeg uue erakonna loomiseks on küps"

Ilmselt EKRE ja Ojuland isegi pagulasteteemaga rahva suurt toetust ei saa ning seega on ilmselt aeg küps ka Erakonna Põliseestlased loomiseks. Täna on juba selge, et enam pole küsimus KAS põgenikud tulevad vaid KUIDAS neid vastu võtta nii, et eelkõige just nemad, aga mingil määral ka meie, rahule jääksime ja valitsevad poliitjuhid oma näo säilitaksid. Ahh see viimane polegi tegelikult nii oluline, peaasi, et saaks eurorahad kätte.  Momendil on olemas juba sobiv hümn ja tänud siinkohal Marek Strandbergile meenutamise eest. Eestseisuse ja vapi osas saavad mõistagi kaasa aidata. Mu daamid ja härrad, palun tõusta ja nüüd siis Põliseestlaste hümn:

"Linnupojad ei vaja reeglina inimese abi!"

Looduses hakkab kätte jõudma jälle see aeg, kus ringi kakerdavaid väikeseid sulekerasid näha saab. Mõnedele linnainimestele toob see kaasa suure mure ja hädakisa "Miks küll keegi linnulapsi ei aita?", tõuseb taevani. Tegelikult pole siin vaja üldjoontes aga kedagi aidata, sest vanemad hoiavad ise oma võsukestel silma peal. Kui torkima minna võib ka linnuvanemate käest kere peale saada. Kuldne reegel ütleb, et kui leiate lennuvõimetu linnupoja, siis on ta kõikse õigem jätta just sinna kus ta parasjagu on.

"Prokuratuuri hinnagul võivad jahikoerad metssigu pureda!"

Tänavu pretendeerib Põhja ringkonnaprokuratuur juba teist korda „aasta loomavihkaja“ tiitlile! Meenutuseks, et esimesel korral pälvis selle „aunimetuse“ prokurör Rainer Amur, kes Pohla külast päästetud koerad Tallinna Loomade tapamajja saatis ning neid loomakaitsjatele üle ei andnud. Ühtekokku suri sääl siis rohkem koeri kui Kerli Vridolini (Ploom) käes ja õigusemõistjate poolt vaadatuna oli asi rohkem kui korras.

"Milleks mulle see kõik?"

Üks tore lugu sellest kuidas me kunagi rahul pole ja tahame mujale. Sattusin lugema ja mulle meeldis. Sestap riputan selle siiagi.

Москва. Зима. Снег. Мальчик играет в футбол. Вдруг - звон
разбитого стекла. Выбегает дворник, суровый русский дворник с
метлой и гонится за мальчиком. Мальчик бежит от него и думает:

"Telliskivi tänaval lunib kiisu hellitusi"

Mulle anti täna teada, et üks kiisuke ootab Kalamajas oma peremeest. Kiri ise oli siis järgmine: "Telliskivi tn alguses (Comarketi kõrval) kössitab üleni hall kass juba pikemat aega, ca 7 tundi ja on väga kontaktne, kuid kardab koeri ja mootorrattaid. Pakun, et kuni 3. aastane. Kass näeb välja puhas ja hoolitsetud. Seega arvan, et kellegi kodukass, kuigi kaelarihma aga ei ole. Pea igalt mööduvalt inimeselt lunib pai. "
Täna hommikul matsin samalt tänavalt eile öösel autolt löögi saanud kassi, kelle veel elusana Mustamäe polikliinikumisse viisin, kuid kes seal siiski suri varajastel hommikutundidel suri. See pole esimene kord kui loom Telliskivi tn surma saab, Eriti ohtlik on see õhtul kuna autojuhid siin liikluseeskirjadest kinni ei pea, elan ise samal tänaval.

Tänud Kasparile teatamast ja levitage siis. Äkki satub peremees oma lemmikut otsima või võtavad "kassiinimesed" õnnetu hinge oma hoole alla. Tänud juba ette!

"Soovid lemmikuks rästikut? Aga palun, alghind 10 senti!"

Veebist võib müügiks leida ikka imeasju ja -loomi. Mingi Ida-Virumaa sileaju üritab näiteks praegu oksjonil maha parseldada rästikut, alghind 10 senti! No tere talv! Esiteks ei tohi metsaelukaid loodusest eraldada, teiseks on rästikud looduskaitse all ning kolmandaks, kes kurat tahaks endale lemmikloomaks rästikut? Eks me teeme täna muidugi Keskkonnainspektsioonile ka kaebuse, aga küllap see asi nii jääbki, sest oksjoni lõpuni on momendi seisuga 1 päev ja 7 tundi, aga nädalavahetusel ju ametnikud teatavasti ei tööta ning esmaspäeval on tüüp kadunud nagu s...t ihust. Huvitav, kas seal osta.ee võib tõesti kõike kaubaks pakkuda? Ilmselt täna riputan sinna üles pakkumise, kus üritan mõnda last või meest orjaks müüa!                                                                       

"MTÜ Jooksev koer kogus annetusi olematu koera raviks?"

Üks ebameeldiv ja väheke haisev lugu. Eestimaa Loomakaitse Liit palub politseil kontrollida, kas MTÜ Jooksev koer juhataja poolt inimestelt vigastatud koera raviks korjatud raha on ikka looma abistamiseks kasutatud.

Eestimaa Loomakaitse Liidule teadaolevalt kogus MTÜ Jooksev Koer juhataja Aivo Sihvart mullu augustis Facebooki kaudu inimestelt annetusi vigastatud koera aitamiseks. Väidetavalt tabanud Keila lähistel elanud 76aastase Liidia hundikoer Robit õnnetus, kes jäi talveks toodud küttepuude koorma alla. Sihvarti sõnade kohaselt diagnoosinud veterinaar kahest kohast murtud puusa. Operatsioon maksvat 300 eurot, surmav süst nelikümmend. Aivo Sihvart kinnitas toona, et perenaine soovinud koera "magama panna", aga ta suutnud ta siiski ümber veenda.

"Loomakaitse Liit vajab pulgakomme"

Eestimaa Loomakaitse Liit otsib loomasõbralikku pulgakommide valmistajat või maaletoojat, kes oleks nõus piiratud koguses toodangut annetama heategevuseks. Lutsutamiseks mõeldud kommid jagatakse sügisese kampaania käigus Eesti loomavihkajatele. LAS SIIS IMEVAD RAISAD !!!

"Eit ei tahtnud elada ....."

Elasid kord Tallinnas, rõõmsalt eite-taati

mooril juuksed punased, täpselt persest saati

eit ei tahtnud elada ja tundis hingepiina

küllap sellepärast ta nii armastaski viina