Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
20 august 2015
"Mehepetmispüha"
Tänase pidupäeva tähistamise tuhinas ei tohi muidugi unustada rahvakalendrit ja nimelt on juba ülehomme taas käes vanade eestlaste üks suurimaid pidupäevi „Mehepetmispüha“. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud, aga tänapäeva inimesed ei tea sellest paraku enam suurt midagi. Piirkonniti on aga selle pidupäeva tähistamine hoo sisse saanud just tänapäeval.
Mida see Mehepetmispüha siis endast kujutab ja miks ta nii tähtis on? Olgu kohe öeldud, et see on puhtalt naistele mõeldud püha ja uskumuste kohaselt sõltub naise tulevik paljuski sellel päeval korda saadetust ehk otsesõnu öelduna siis mehe petmisest. Mehepetmispüha lõpetas suvise lõbustusaja ja alustas suurt talvist paastu, sest aastaid koos mehega elanud naised teavad vast kõikse paremini, et reeglina tuleb kodus seksi oodata teinekord pea sama kaua kui hingeõnnistust. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka tänapäeval rohkemate petmiste nimel ja see tagab linaõnne. Isegi juhm peaks seega aru saama lihtsast tõest, et mida rohkem petad, seda pikemad linad tulevad ja see omakorda tagab pärast linade maha ärimist suurema kasumi ning sõltumatuse tüübist, kellega kord meeltesegaduses sai altarile astutud.
Mehepetmises on võisteldud ajast aega, aga püha juurde kuuluvad paratamatult ka kummuliläinud suhted, kokkupõrked rivaalide vahel ja paraku teinekord ka ettevaatamatusest tingitud suguhaigused. Sellega tuleb arvestada. Mehepetmispühal lõigati juukseid, samuti hobuse saba, sest siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida. Loomakaitsjana pean muidugi mainima, et ärge nüüd kohe hipodroomile tormake ja üleüldse jätke parem suksud sedapuhku mängust välja.
Mehepetmispühal võivad vanatüdrukud ka ise kosja minna ja tore on see, et äraütlemine on sealjuures üsna keelatud. Ka igasugu nn naistetööd on keelatud, sest muidu tuleb lambakahju, ikaldus, töölt vallandamine ja eraisiku pankrott. Tule süütamine on samuti keelatud, sest see kahjustab kariloomi ja hobuseid, aga ka kasse ning koeri, küülikutest ja merisigadest rääkimata. Paljud vast seda ei teadnudki, aga nüüd siis teate ja ärge tulge hiljem ütlema, et: „Ma põle kuulnd, ma põle näind, ma põle saand“. Kõik on teie endi kätes otseses mõttes ja ehk oleks nüüd just eelviimane aeg selg sirgu lüüa ja igapäevasest rutiinist ning mugavustsoonist välja astuda.
Üldjoontes pole mehele vahele jäämist vaja karta, sest suur enamus tillikandjaid aitavad ühiskondlikus korras parasjagu just teistel naistel omi mehi petta ja seega ei pööra nad teie lullilöömisele suurt tähelepanu. Paratamatult mõned mandunud tüübid järgivad veel siiski pühakirja ja igasugu „mehe-naise püha liit, kuniks surm meid lahutab“ ja muud taolist ajast ning arust pläma. Taolised isendid võivad mõistagi muutuda armukadedaks ja õelaks, aga sellistel puhkudel tasuks kasutada sotside poolt taaskasutusele võetud võlusõna „perevägivald“ ja viidake kindlasti ka politseile ning kohtule. Aeg on näidanud, et selles vanast Egiptusest pärit võlusõnal on mõjujõud ka tänapäeval ning selle kasutamine muudab taltsateks talledeks ka tulisemad mehepojad.
Meestele ma ütleksin aga, et elage üle ja olge mõistvad. See häbi pole tappev. Võin oma kogemusest kinnitada ja nimelt mind pettis üks mulgi neiu lausa poolteist aastat jutti enne kui see päevavalgele tuli. Üks mees Soomes ja mina, mitte just karbi teravam pliiats siin Eestis ja nii see käis. Pagan küll kus mul olid sarved! No ikka sellised, et isegi Eesti uhkema krooniga põder viskas häbiga pilgu maha ning tegi hirmuga oksade raginal minekut! Aga näete elan tänini ja olen veel rõõmus takkaotsa, sest nüüd petab ta juba järgmist ohmut. Ha-ha-haaa, paras talle, on ikka pime napakas!
Nii et kallid naised, helistage julgelt ja ma tõttan teile appi. Mõistan sügavalt seda niisket-kõledat kaamoseaega ja neid söömata-saamata vaevasid ning olen kõhklematult valmis end ohverdama. Kindlasti on mulle oluline ka teie rahalise olukorra paranemine. Ilkujatele ütlen aga juba ennetavalt, et pole vaja siin mind midagi ahvatlemises või litutamises süüdistama hakata, sest tegemist on vanarahvauskumuste elus hoidmisega, eneseohverduse ja kui soovite siis kasvõi sotsiaaltööga. Igal naisel on ju õigus vähemalt ühel päeval aastas õigus tunda end ihaldusväärse, seksika ja noorena! Eks ju?