Pimedus on hea. Näiteks võtan õhtul Rutsi ja malaka ühes ning lähen tänavale annetusi korjama.
Juba paar nädalat käinud ja pole need Eesti inimesed ükskõiksed ühti - vaatavad roigast mu käes, piidlevad urisevat Ruudit ja annavad või viimase hinge tagant.
Selline osavõtlikkus võõrast muret jagada on väga liigutav ning vähemalt Põhja-Tallinna inimesed on küll superlahked ja helded. Eks näis, kui lahke rahvas Haapsalus elab?
