08 juuni 2024

Ilusat nädalavahetust meile kõigile!

Valged ööd. Siis peab olema Eestis ja mitte koduseinte vahel vaid metsas või rannas. Öösel hea ringi konnata. Täiega naudin. Väga täiega. Ruudi ka.

Merest eelmistest nädalavahetustest juba kõrini ja sedapuhku tahtsin jõge või järve. Mõeldud-tehtud. Keerasime kodujärve poole. Seda enam, et "vana hea ratastega punane kodu" on taas mu käes. Kodu on kodu ja "uue halliga" pole veel harjunud.

Ruts justkui tundis ja hakkas kisama nagu siga tapu ajal kui Kullamaa kirikutorn paistma hakkas.

Õukei, las jooseb end tühjaks. Pidasin masina kinni ja lasin ta välja. Kapsas tahapoole. Andsin gaasi. Ruudi keerab ringi ja hakkab tulema. Lisan gaasi. Tüüp suudab lipata umbes 5 kilomeetrit kuni 40 kilti tunnis. Fenomenaalne!

Siinne tavapärane jooks on umbes 2-3 kilti. Korraga jääb maha. Nagu lonkaks? Per**e, kas JÄLLE jooksis oma käpad puruks? Ja nii ongi - osadelt käppadel nahk lipendab. Põrand veretäppe täis. No kuidas nii kulla sõber? Asfalt pole ju kuum praegu!

Ostsin talle nahast sussid aastakese tagasi. Mõttetu, ei jooksnud vaid kiskus need ribadeks. Mida küll selle koera liikumisvajadusega teha?

Jalutame 10 tuhat sammu päevas. Valetan. Enamasti 7500. Ta vajab piitsa ja tohutut pingutust. Nagu mu dobermann Petra. Ei minust ole enam sellist rapsijat. Ma ju otsin variante, aga kuidas rahuldada koera liikumisvajadust ilma teda sandistamata?
Jube jama. Järelikult vaja jalgratast. Täpsemalt naiste jalgratast, sest mu enese jalg ei tõuse pärast borrellioosi enam üle "meesteka" raami.

Tõsijutt! Käisin hiljuti eksi juures koos pojaga suve alustamas. Kimasin rattaga. Kaugel see Kalamaja siis Stromkalt ikka on? No ja jõudsin kohale, aga ratta peale enam ei saa! Te oleks pidanud seda nägema, naera ribadeks.

Täna on aga taas jama - Ruts on VÄGA tubane ja liigub vähe- ei teda huvita üksikud möödasõitvad autod ega inimesed. Ei ta ole momendil ründav ega haukuv "debiilik." Poeg ja ta sõpsid mäletavad Valgamaa seika. Siis oli sama, kuigi kordades hullem.

Jääb vast ära vanavanemate haua koristamine ja öine metsamatk - Rutsil valus ju, kuigi järgneb kasvõi pisarad silmis. Ei, seda me ei tee ja kosume natuke, aga hoiatan juba ette, et ülehomme oleks targem vorstid ümber vöö siduda kui Kullamaa järve äärde tulete! Äkki jääte ellu? Nali. Vähemalt püüdsin teha.

Ilusat nädalavahetust meile kõigile!