Lugu nagu juba tavaks saanud on loetav Loomaveebis
Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikka pees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd teate vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
02 märts 2025
Mia palub uut võimalust!
Mia toodi eile Loomade Kiirabikliinikusse vaid ühe eesmärgiga – eutanaasia. Ega see teise ilma aitamine ilmtingimata paha ole, aga taoline sekkumine peab olema ikka väga põhjendatud. Antud juhul ei olnud, sest neljaaastane koeratüdruk tundus peale vaadates igati hea tervise juures olevat.
Mia on nii sinivereline kui veel olla saab ja näitustel osalemine pole talle teps mitte võõras tegevus. Kõik märgid näitavad, et tema eest hoolitseti imehästi ja arvatavasti ei tundnud ta kunagi armastusest ega kodusoojusest puudust. Miks siis ometi nii hea peremees oma koerakesest loobus? Maski taga südametu julmur ja kalk mölakas tegelikult? Ei-ei, kaugel sellest ja antud kurblool on hoopis inimlikumad põhjused.
Tellimine:
Postitused (Atom)