"Loomad ja lõksud"

Loomad on uudishimulikud ja osavad. Teinekord aga ka parajad käpardid, sest seesamune uudishimu ajab nad nii inimese poolt tehtud kui looduslikesse lõksudesse. Taolisi hädalisi satub vabatahtlike loomapäästjate teele üsna palju.

Alles kirjutasin rästikust, kes kaevust välja ei saanud ja imekohtadesse pesa teinud linnud on iganädalane teema.Neid ei jõua loendadagi. Täna hiljaõhtulgi anti Nõmmelt teada, et "keegi" kriibib ventilatsioonitoru sees ja tekitab väikest hirmugi. Eks homme vaata, aga küllap linnu või oravaga jälle tegu on.

"Selgus majja! Miks peremees oma koera autos hoiab?"

Eile sai Loomapäästegrupp teate Tallinnas, Spordi tänaval autos hoitava koera kohta. Vabatahtlikele sai antud selge juhis - kui koer on ülekuumenemistundemärkidega, siis lõhkugu tagajärgi kartmata autoaknad, andku esmaabi ja toimetagu koheselt kliinikusse. Hiljem ajagu kõik minu kaela.

Me oleme Tallinna piires üsna kiired ja pool tundi või veidike peale seda koputasid gängi vabatahtlikud Kelli Samberk ja Tanel Veskimäe juba koeraomaniku uksele. Peremees ei olnud vaenulik ja tegi igakülgset koostööd, kuigi oleks võinud ka pikalt saata. Mitte üks seadus ei kohusta inimest teise samasuguse suhtlema ja täpselt samasugused lihtinimesed nagu te isegi, on ka gängi vabatahtlikud.

Peremees avas Volkswagen Touareni tagaluugi ja sealt hüppas välja igati heas toitumises olev koerake. Väheke lõõtsutas, aga see on ka selle palavusega normaalne. Pole kahtluski, et ta elunatuke oli palavas autos ohus. Teen järgnevalt lühikokkuvõtte eilsest vestlusest.

"Kohutav, kohutav, kohutav kitselugu!"

Loomapäästegrupp sai teate Lääne-Virus toimunud jõhkra vägivalla kohta, milles väidetavalt piinati kodukitse. Ühingule saadeti ka video, milles on selgelt näha kuidas kits Mallele tundmatu lennumasinaga piki pead sõideti ning ta lemmikkännult jõhkralt maha kukutati. See kõik toimus Malle lapse, kitsetall Volli nähes.

"Maailma parim uudis - Arina tegi õues esimesed sammud!"

"Hurraa! Mind lubati taas õue! Ärge venitatage ja lähme juba!", oleks Arina justkui inimjutust aru saanud ning hakkas väga energiliselt puurist välja nõudma. Täna hommikul käis nimelt Arina selgroogu opereerinud loomaaarst dr. Ranno Viitma nagu lubatud taas oma patsienti kontrollimas:

"Olen väga rahul ja võite hakata jalutamist uuesti harjutama. Tasa ja targu! Hästi ettevaatlikult ning andke talle igakülgset tuge ja abi!"

"Vägev! 31331 eurot! Arina annetused aitavad sadu loomi ja linde tagasi elule!"

Aespal tekitas jupp aega muret ja pisikest hirmugi üks kährik, kes väga sant välja nägi. Paar korda käisin teda püüdmas, aga ega nad kuradid ju oota, et ma kohale jõuan ja kinni nabin. Seega tühja tuuseldamist ja bensukulu on palju. Eile läks ta aga ühe eramu aeda.

"Ta on kompostihunnikus, ahmib suuga õhku ja on täiesti karvutu. Suremas on ta. Me kardame haigusi ka - endal kaks koera ja neli last siinsmaas aias.", kurtis naine telefonis.

AITÄH! MOLLY OMANIK ON LEITUD! "Mustamäekad! Kelle pikk-kõrv plehku pani?"

Eile õhtul tekitas Mustamäel, Ehitajate tee ja Kadaka tee ristis õudu ja hirmu alligaator-küülik, kes ründas tapmis- ja ärasöömis kavatsusega nimesi. Ohus olid kõik, iseäranis lapsed, rasedad naised ja vanainimesed.

Politsei reageeris suurendatud jõududega nagu Kakumäe karugi puhul ja kaasati isegi K-Komando. Viiimased tulid nii ruttu, et unustasid isegi maskid pähe panna. See on ka normaalne, sest inimelud olid ju ohus. Nüüd selgus ka tegelik põhjus miks ned vennikesed maske kannavad - nad on lihtsalt nii koledad ja näod puhta rõugearme ja vistrikke täis!

"Pardieskort"

Loomapäästes on iga päev omamoodi ja üllatusi jagub. Sedapuhku eskortisin esmakordselt autoga pardiperet - laiasid teised keset sõiduteed. Kuidas nad üle Mustamäe tee ise said, on muidugi omaette küsimus, aga said.

Igaks juhuks käin kontrollin üle - äkki mõni pisike jäi maha. Autojuhtidele aitäh - kõik võtsid hoo maha ja ajasid pöidla püsti. Tänud ka naisele, kes helistas ja lindudele appi kutsus.

Ilus päeva algus ja elu on ikka tore küll.

"Jõuluvana kutsub lapsi gängi suvepäevadele!"

Loomapäästegäng on väga lastekeskne ja kui mäletate, siis jäi möödunud aastal raha nappusel jõulupidu pidamata.

"Suvel tuleb Jõuluvana ja õppige aga luuletused, kus mõnest loomast juttu, kenasti pähe!", kutsusin meie pisiperet üles.

"Vana tõbras lükkas edasi või hiilis üldse kõrvale!", arvas üks vabatahtlikest sõbralikult.

Ei hiilinud ma ühti ja kogu jutt oli sulatõsi. Mu psühhiaater nimetab seda küll skisofreeniaks, aga ise olen teistmoodi arvamusel ja kinnitan jätkuvalt, et Jeesus Kristus, Peeter Paan, Katuse Carlsson, Lumivalguke, Jõuluvana ja Pipi on kõik mu väga head sõbrad. Arst ise tunneb mind Napoleonina ja peab imperaatoriks. Doktor või asi! Tegelikult olem ma hoopis kook ja sellest mittearusaamine näitab ilmekalt Eesti vaimuhaigustega maadlevate arstide taset!

"Julm! Kümned ja kümned laiaks sõidetud linnupojad Jeti jäähalli juures"

Jeti jäähalli juures on suur-suur parkla, kus peaks nagu ruumi jaguma kõigile. Praegu on hall suletud, aga mingi liikumine seal ikka toimub.

Tundub vägisi, et mingi maniakk-autojuht käib nimme kajakapoegi alla ajamas, sest seal on neid ju kümneid laiaks litsutud. Mõned on veel elus ka.

Mis teil viga on? Saan aru üks-kaks olid auto all peidus, aga mitte kakskümmend või sada kakskümmend! Regina kirjutas:

"Девочка Арина сердится: " Не щекочите и не трогайте мои пальчики!"

" Помогите- помогите! Не щекочите и трогайте мои лапки! Вы действуете мне на нервы!", так можно было бы перевести ворчание Арины.
Вчера она начала так смешно ворчать, когда работницы Клиники Скорой помощи для животных снова стали делать ей процедуры. Настоящая ворчунья!

Я пока еще немного недоверчив и боюсь пока радоваться и даже писать об этом, т.к. опасаюсь что сглажу. Это был бы не первый раз, когда после радостных криков "Ура!" всё принимает плохой оборот, и приходится сообщать грустные новости. Поэтому, давайте пока не будем преждевременно радоваться и смиримся с данным рапортом.

Arina-tüdruk pahandab: "Ärge kõdistage ja turkige mu varbaid!"

"Appi-appi,appi! Ärge kõdistage ja pigistage mu jalgu! Te käite jubedalt närvidele!", võiks Arina jörinat vast tõlgendada küll. Eile laskis ta sellise kurtmisjoru lahti kui Loomade Kiirabi Kliiniku naised talle jälle protseduure tegid, et naera või surnuks. Ehtne kõrumõmm!

Ma olen natuke ebausklik ja seetõttu ei taha väga hõisata või isegi neist asjust kirjutada, sest kardan, et sõnan ära. Poleks esimene kord kui pärast suurt hurraatamist kõik halvemuse poole keerab ja pean hoopis kurvemat teadet edastama. Sestap ärgem hõisakem enneaegu ja leppigem vaoshoitud raportiga.

"Liitu gängiga! 3 kuuga loomapäästjaks ja 9 kuuga emaks!"

Su elu on tühi ja hinges suur auk. Tahaksid last? Siis on just õige aeg Loomapäästegrupiga liituda. Viimase aja trend on nimelt see, et üsna paljud naisloomapäästjad on imesiva käima peale saanud.

Kristiina on juba õnnelik emme. Sünnituse juures oli kogu vabatahtlike punt täiskoosseisus ehk 150 inimest. Rentisime selleks puhuks "Estonia" kontserdisaali, et kõik ikka kaasa elama mahuksid. Me oleme nimelt megakokkuhoidev seltskond.

"Hea loomakaitsja annab lapsed lastekodusse!", on põhireegel, mille vastu kõik vastsed emmed rämedalt eksivad ning nad on valinud hoopiks heaks emmeks saamise tee. Sigadus kuubis, aga üritan selle reetmisega kuidagi hakkama saada. Ahh, las nad jääda - vähemalt järelkasv on tulemas. 

"Мы снова сделали это! Сложная операция Арины прошла очень успешно!"

Вчера был дурдом, я еще и сегодня чувствую себя будто побывавшим под катком. Вся эта история очень эмоциональная и тяжёлая с точки зрения всех жертв несчастного случая. У меня хоть и семь шкур, даже нет, целая крепость вокруг, но позавчера поздно вечером одна дама не оставила в ней камня на камне. Я сделал то, что обычно делаю после того злосчастного суда- убежал, прежде, чем большая беда нагрянет. Ничего не поделаешь- таково было решение, меняющее характер и отношение к правовой системе Эстонской республики и к женскому полу.

"Me tegime seda taas! Arina keeruline operatsioon möödus väga edukalt!"

Eilne päeva oli hullumaja ja tunnen end tänagi nagu oleks teerulli alt läbi käinud. Kogu see lugu on väga emotsionaalne ja paha ning seda kõigi õnnetuseohvrite seisukohalt. Mul on küll kümme kesta ümber, ei-ei, lausa kaitsevallide ja -müüride kompleks on see ikka, kuid üleeile hilisõhtul hakkas üks naine sellest läbi astuma nii, et kivipuru taga. Tegin seda, mida pärast kurikuulsat kohtukaotust ikka teen - lasin jalga enne kui suur õnnetus kätte jõuab. Midagi pole parata - see oli iseloomu ja suhtumist Eesti riigi õigussüsteemi ning naissoosse muutev otsus.

"Группа Спасения Животных просит добрых людей о помощи! Подарим шанс тяжело пострадавшей в аварии на Лаагна теэ Арине!"

Истории о несчастьях всегда грустные. Сегодняшняя же история особенно грустная, и даже многое повидавший и имеющий крепкие нервы автор
несколько раз выходил из клиники, чтобы выплакаться. 

Это такая жестокая и трагическая история, которая не нуждается во фразах, включающих эмоции. Достаточно посмотреть на Олега, который чудом избежал смерти в автоаварии на Лаагна теэ, больше похожей на массовое убийство.

"Loomapäästegrupp kutsub häid inimesi appi! Anname Laagna teel raskelt vigastunud Arinale võimaluse!"

Lood õnnetustest on alati kurvad. Tänane lugu on aga eriti ja isegi kõike näinud külma närviga loo autor pidi paar korda kliinikust lahkuma, et pisaratel salaja rahus voolata lasta. 

See on nii traagiline ja karm lugu, mis ei vaja ühtki emotsiooni tõstvat lauset. Piisab kui vaadata Olegi, kes napilt Laagna teel toimunud massimõrva meenutavast liiklusõnnetusest eluga pääses. 

"Ärge kuulake igasugu jama! Žorik ja Arina on täitsa elus!"

Mingi osa inimestest räägib lugusid ja levitab jama. Keskajal pandi taolistele "viiul" kaela, et linnarahvas näeks, kes tühja juttu puhub ja inimesi tülli ajab. Tänapäeval näikse see põhiseaduslik õigus olevat ja enamasti ma neile ei reageeri.

"Las jahuvad! Ei jõua ma hommikust õhtuni arvutis passida ja jamajutte ümber lükata!"

Täna teen erandi, sest avalik huvi mõlema koera vastu on suur. Žorik ei ole varjupaigas, eutaneeritud ja ega ka loomulikul moel surnud. Me tõesti ei suutnud teda leida, aga hommikuse blogiloo peale tuli palju tagasisidet ning need täna tehtud fotod lisan ka selle postituse juurde tõestuseks. Suur aitäh aitamast ja teavitamast - olime tõesti mures.

"Jaanieelne aruanne - lindudel jätkuvalt ei vea, enamus neljajalgseid jäid ellu, paljud omanikuga loomad said abi"

Suisel aal ja eriti veel nädalavahetusel oleks lausa patt kõik üksikasjalikult üles tähendada ning sestap jätan laibaloenduse vahele. Piisab kui teate, et lindudele tähendab kokkupõrge autoga jätkuvalt üheotsa piletit ja ka kolmel kiisul, nende hulgas Haapsalu lähistel viga saanud Ronjal, jäi tänavune suve algus viimaseks. 

Vähemalt ei surnud nad üksi, valudes ja kuskil maanteepervel piineldes ning ka see pole üldse väike asi kui järele mõelda. Kaks kajakat jäid siiski ka ellu ja pärast esmaabi osutamist tiirutavad mõnede kurvastuseks, teiste rõõmuks jätkuvalt taeva all ning kuulutavad lärmakalt oma napist pääsemisest.

"Lasnamäe linnutapjad ei lõpeta! Sedapuhku lõigati varesepoegadel jalad otsast!"

Loomapäästegrupp sai eile väljakutse aadressile Mäe tänav 2. See asub Tallinnas, Lasnamäel üsna Narva maantee lähistel. Teate edastanud inimene märkas midagi varese jala küljes. Pealinnas tuuseldab lisaks vabatahtlike eraautodele ringi kaks päästekaubikut ning sedapuhku sattus Kelli Samberk lähemal olema.

Kelli on aastaid loomi aidanud ja tema senised kogemused on suuremal määral seotud eelkõige kassidega. Ta on näinud milliseks enneolematuks julmuseks inimloom valmis on. Loomapäästegrupiga liitumine avardas kahjuks ta silmaringi veelgi, sest julmust peavad taluma ka teised loomaliigid. 

Iseäranis kaitsetud on linnud. Nende saatus ei lähe eriti kellegile korda. Omamoodi loogiline ka, sest imetaja saab eelkõige ikka imetajast aru või vähemalt üritab saada. Kalad, linnud, kahepaiksed ja roomajad jäävad juba emapaatia mõjusfäärist välja.

"Paradiisiaed on legendi saabumiseks valmis"

Aed aiaks, sest ega see pruugi ju Žorikule sobida. Ka kuuti ta raudselt ei lähe. Rammu tuleb koeral aga juurde ja sellest annavad aimu aina pikenevad jalutusringid. Sööb-joob nagu loom ja eks ta üks imeloom olegi. Arvati juba, et on pime ja ei kuule. Lora puha - püüa talle vaid ligemale hiilida.

Täna tekitas ta jälle peavalu ja sedapuhku trammiliikluse seiskamisega. Dispetšer hellas ja andis teada. Kõikidele trammijuhtidele anti info edasi ja paluti ülimat tähelepanelikkust. Suur tänu selle inimlikkuse eest, aga Žorik hakkab tõtt-öelda natuke oma tempudega juba ära väsitama. Tanel, Sass ja teisedki käisid teda ära ajamas ja saatsid lõpuks turvalisesse kohta. Iga päev nii ei jõua. Selge see.

"Loomalood on tegelikult ka inimestelood"

Lood loomadest on tegelikult ka lood inimestest ja seda teadmist rõhutasin nii "Reporteris" lugusid tehes kui rõhutan ka praegu, sest see on sulaselge tõsi. Viimane keiss Kiviõli koer Reksist päädis omanike viha ja tagakirumisega eelkõige venekeelses meediaruumis:

"Urodõ! Ubljudki! Jobannõje spasateli ukrali našu doroguju sobaku!"

Käigu persse minu poolest ja vähemalt see koer ei pea enam kartma, et joodikust omanikud noa kõrri lükkavad! Kas politsei hakkab luhtunud tapmiskatset või "koeravargust"uurima, pole veel selge, aga loomasõbrad ärgu ehmatagu kui ma ühel päeval surnumatja näoga teatan, et kahjuks me seda koera päästa ei suutnud ja ta suri. Saate aru küll, see on selline keiss, mille ma isegi kohtus kaotades tegelikult võidaksin .......

"Loomapäästegrupp ja ladina-ameerika bänd "Plan Caliente" kutsuvad suvist perepäeva veetma!"

Koondpealkiri kõikidele fotodele oleks" peame plaani ja hakkame aga sättima". Loomapäästegrupp hakkab suvist kräud pidama, aga sedapuhku avame uksed ka kõikidele teistele headele inimestele, kes meie gängi tegemistele ja haigetele loomadele-lindudele kaasa elavad.

Hiljuti toimuski pisike ajurünnak, mille käigus sain endale ka uue semu, kes on vaieldamatult mu tutvusringkonnas kõige pikema nimega - Ricardo De Oliveira Guarilha.

"Kuidas Eestisse sattusite?"

"Armastus! Me naised on siit pärit ja elame Eestis juba mõnda aega. Ära kolimast nad keeldusid ja siin me nüüd oleme."

"Kaevu kukkunud rästik sai taas vabadusse!"

"Hädas rästik!", e-kirja pealkiri pani õlgu kehitama. "Mida järgmiseks välja mõeldakse? Ütle parem kohe, et ise oled hädas, et madu-uss aias tuuseldab." Lugesin edasi ja sedapuhku oli tõesti roomaja hädas:

"Tere, meil on suvilas üks hädas rästik, kes on kukkunud ca 2 meetri sügavusse kaevu, kus hetkel vett pole vett. Ta ise on elus ja liigub seal ringi, kuid välja enam ei saa.

"Hakkab pihta! Noaga kõrri löödud koera nõutakse tagasi!"

Helistas absoluutselt rahuolematu, end Viktorija Votjakovaks (sorry kui nimest valesti aru sain) nimetanud naine ja ei saanud aru miks koera pärast selline avalik lärm üleval on? Midagi erilist ju ei juhtunud!

"Koer käibki meil vabalt ringi! Ta ongi selline Kiviõli vabakäigu koer ja tuli verisena koju. Ma ei tea rohkem midagi, olin tööl."

"Kes teda siis noaga lõi? Teda vigastati ju sealsamas territooriumil! Nii öeldi."

"Äge äriidee - nastiku teisaldamise hinnaks on purk mett"

Ärge teistele rääkige, sest ma ei viitsi väga enam taolise asjaga tegeleda, aga vahest harva võib ju oma eksnaise sugulasi aidata kui nad inimestele väga jalgu jääavad.

No ja täna oligi selline erandlik päev, mil eksämma kaksikõele appi tõttasin. Oli teine end võõrasse kasvuhoonesse puuküürnikuna sisse säädnud ja ajas perenaisele hirmujudinad peale. Üldse ei imesta - ise kartsin teda veel rohkem.

Mul oli ikka omakasu ka mängus. Lugesin viimati ajakirja "People" ja sealt sain teada, et president Trump tellib Eestist Tiiri mett. Ma tahtsin ka ning sestap säädsingi sammud "suure maoussi-kaitsja" nägu ette manades Alliku külla Harjumaal.

"Läbi raskuste tähtede poole"

Loomapääste juurde käivad nüüdisajal ka droonid - hea kiigata sisse murdmata loomapiinaja maja taha, otsida lagendikel või veekogudel vigastatut taga jne.

Eriti hea on see vidin metsloomade puhul, sest ei jõua ju kogu põldu läbi kammida, et vigastatud metskitse või rebasepoissi üles leida. Kunagi peaks taolised asjandused igas päästekaubikus olema, aga sinna kulub veel aega.

"Julmus kuubis! Kas omanik lõi tõesti ise oma kutsikale noa kõrri?"

"Mu koera pussitati?", helistas eile õhtul üks meesterahvas, kes hääle järgi võis olla üsna pidune.

"Kas koer on elus? On ta stabiilne praegu? Kuhu pussitati?", pärisin vastu.

"Kõrri, natuke vist pähe ka. Panime sideme peale ja on praegu veel elus."

"Kas pussitaja on teada?"

"Jah"

"Kaotas ta palju verd?"

"Laupäevane ŽORIKU-aruanne"

Hommikul ärkasin kindla teadmisega, et täna püüan Kalamaja legendaarse tabamatu hulkurkoera kinni ja viin ta Loomade Kiirabi Kliinikusse tervisekontrolli. Arstid oleksid seejärel juba otsustanud kas tema elupäevi saab veel pikendada või aitavad vanuril surmaeelne vaevaline vindumine vahele jätta. 

Selle koeraga on palju vaeva näinud Aleksandr Gribov ja mees on talle viimased seitse aastad pea igapäevaselt süüa-juua viinud. Ometigi pole see vaev veel piisav, et Žorik teda usaldaks ja ligi laseks. Meeldib see teile või mitte, aga palun Žorikut käsitleda metsloomana, kes on siinse linnaruumi oludega kenakesti kohanenud. Saab eluga hakkama ja kusjuures väga hästi!

OMANIK LEITUD! "Eestimaalased! Kelle kiisu kaduma läks?"

Kassikuulutused on sotsiaalmeedia lahutamatu osa ja neid on tuhandeid. Ka hukatud üleliigseid kasse ei loetleta tüki vaid tonni kaupa. See on nende maailma karm reaalsus, sest kodusid ei jagu. 

Antud kuulutus oleks pidanud ilmuma juba üleeile, aga ma unustasin ära, sest näikse, et kõik Maarjamaa loomad on plaaninud sel nädalal autode ette hüpata.


Pole kahtlustki, et see kassikuulutus eristub teiste seast. Oma kogemusest lähtuvalt ei imestaks ma üldse kui nüüd kohe umbes veerandsajalt konkreetselt selle sphynx cat'i omanikult kirja saaksin.

"Mira tänab abi eest!"

Eile Lasnamäel auto alla jäänud kutsikas Mira pääses juba koju ning eile hilisõhtul andsin ta koos vajalike ravimite ja õpetussõndaega perenaisele üle. Ta pole kaugeltki veel terve ja jalg tahab lappimist kuid polnud mõtet vaest koeralast haigemajja jätta.

Algselt pakuti operatsiooniaega alles 21. juuniks, aga tuleb pattu tunnistada, et sedapuhku tutvused lugesid ning järgmise nädala alul tehakse asi korda. Siis järgneb paarikuune taastumisperiood ja noore koera pikk elu võib tõeliselt alata. Algus uue perenaise juures läks igatahes natuke nihu, aga vanaproua oli väga ehmatanud ning lubas, et eales enam selliseid vigu ei tee. 

"Kalamaja Kungla uulitsa elanikud! Kelle musta-valge kiisu õnnetuses otsa sai?"

Täna oli täielik nonstop ja pärast Mira üleandmist Loomade Kiirabi Kliinikule tuli väljakutse Kalamajja, Kungla 20 maja juurde, kus üks kiisuke auto alla jäi.

Sedapuhku helistati kliinikusse ja pean vajalikuks selgitada, et Loomapäästegrupp on ikka täiesti eraldiseisev vabatahtlikkusel põhinev ühing, mitte kliiniku poolt pakutav tasuta teenus. 

Kuna me suhtleme igapäevaselt, siis ka need kõned jõuavad kenasti kohale, aga paljud ei jaga lihtsalt matsu. Näiteks tuli sel kuul ka annetus 30 eurot just Kiirabi Kliinikule. Ei teagi, mis sellega nüüd teha? Tuleb vist üle anda?

"Kaheksakuune Mira vajab sinu abi!"

Täna päeval jäi see armas koerake Lasnamäe kanalis auto alla. Õnnetu hing roomas teeremondis olevale alale ja jäi töömeestele silma. Mehed üritasid teda lohutada, aga stressis koer lõi kohe hambad kätte ja ikka korralikult. Õnneks olid nad meie gängist kuulnud ja kõne 1414 - numbrile tõi abi kiirelt kohale.

Autos puges väike tegelane taas kõrvaistuja tooli ette. See on mingi müstiliselt rahustav koht, kuhu kõik loomad millegipärast tulevad. Olgu nad nii katki kui tahes, roomavad aga sinna, rahunevad maha ja jäävad ainiti neile täiesti võõrast onukest vaatama. Veider lugu sellega!

"Oled sa viirastus või elus koer?

"Tervitusi teisest ilmast!

"Oled sa tont või koer?"

"Koer olen, nimeks Žorik!"

See video ja fotod on tehtud täna täpselt kell 14.13.39 ehk veidi üle poole tunni tagasi. Olgu see vastuseks neile, kes täna hommikul lahti lastud järjekordset kuulujuttu kuulates peast kinni haarasid ja ahhetasid kui pekkis maailm tänu valneri-sugustele jõhkarditele on.

"Veretu jaht alaku!"

Nagu teate, siis mu aju vaaritab pahatihti imelikke mõtteid. Vähemalt üsna paljud kahejalgsed arvavad nii. Nüüd tuli taas täitsa segane idee peakolu sisse - sel teistmoodi koeral on käpake haige ja juba pikemat aega. 

Teeks hoopis korda vahelduseks - loomal hea olla ja ka kalameestel jupp maad toredam kui nende sõber enam longates vaid kiirema spurdiga uue suutäie järele jookseb.

"Žorik - vabana ja väärikalt loojangule vastu"

Keegi meist pole igavene ja see käib ka Kalamaja kuulsaima koera Žoriku kohta. Päevas korra käin ta meeliskohad läbi ja jälgin seisundit. Seni olen lasknud tal vabalt olla ja pole sekkunud. 

Mäletatavasti pidasin plaani ta juba mõnda aega tagasi tallu viia, aga kohalikud eesotsas Aleksandriga olid väga selle vastu. Leppisime kokku, et kohalik kogukond on ise hoolsam ja ajab ta sõiduteelt ära. Toitmine ja hooldamine sinna otsa. Seda on Kalamaja inimesed ka tublilt teinud.

"Matsitüdrukust peeneks linnadaamiks"

Pole teile ammu oma Nõpsist va karvasest põrandamopist kirjutanud ja kriban siis sedapuhku veidi pikema lugulaulu kokku. Elame ja veeretame päevi õhtusse nagu kõik teisedki loomaomanikud. 

Ometigi paneb eluke vana koeraga üksjagu rohkem muretsema. Näiteks nädalake tagasi oli ta esimest korda absoluutselt apaatne, lesis sirakil põrandal, ei söönud-joonud ja jättis öösel isegi voodisse tulemata. Hommikul ei tahtnud õuegi minna ja panin juba vaimu valmis, et küllap nüüd on "minekuaeg" käes. Ega ma ju tea kas tal on 12 või 15 aastat turjal?

"Nali? Siiski mitte! Peaaegu kesklinnas jäi metskits auto alla"

"Kas kindlustus? Ajasin Tallinnas, peaaegu kesklinnas metskitse alla. Mul on teie firmas sõlmitud kaskokindlustus!"

"Teie juhtumiga kui kindlustuspettusega tegeleb edasi politsei!"

Umbes nii võiks see lugu minna kui fantaasiat kasutada, sest kuuldu oleks ju üsna uskumatu küll. Mingit petukaupa aga sedapuhku tõesti polnud - metskits sai tõesti täna hommikul Põhja-Tallinnas autolt löögi ja suri vigastuste tagajärjel peaaegu kohe. Teine kitseke pääses üle Sõle tänava terve nahaga. Õnnetus ei juhtunud sugugi mitte varahommikul vaid kuskil kella üheksa paiku. 

"Leitud väärkoheldud koer!"

Leitud koer Tallinnas, Koplis, ühest korterist. Ilmselt väärkoheldud ja hüljatud. Väriseb-tudiseb, on ilmselges segaduses. Otsin tunnistajaid.

Ai pagan, see on ju minu korter! Ai kurja, see on ju minu Nõps!? Naisi ei tohi ikka üksi juuksurisse lasta, pärast ei tunne ära. Olen samuti ilmselges segaduses.

"Riku kummardab ja tänab abi eest!"

Üleeile Käravetelt Tallinna Loomade Kiirabi Kliinikusse toodud Riku uuriti põhjalikult läbi ja haiglaravi ta rohkem ei vaja ning taastumine jätkub koduseinte vahel. Koera kõik kondid olid imekombel pärast masina alla jäämist terved, aga lühis on kuskil närvisüsteemis, mis ei lase jäsemeid kontrollida. Eriti omapäi toimetab vasak esikäpp. 

Või oli see parem? Ahh vahet pole, igatahes üks neist ei funka kohe üldse. Ülejäänud näitajad, kaasa arvatud süda-kopsud-maks-neerud on nagu täiesti tervel koeral.

Praegu kohe me teda eriuuringutele viia ei saa, sest paar äkilisemat, kriitilisemat ja ajatundlikkumat operatsiooni on ees. Üks neist toimub täna Billy loomakliinikus. Rahadega saime peaaegu hakkama - Riku arve oli 372.31 ja annetusi laekus täpselt 355 eurot ehk nibin-nabin saime kokku. Suur-suur aitäh!

"Ülestunnistus ja kahetsus - mõnitasin ja alavääristasin loomi ja linde juba lasteaias!"

Me kõik eksime ja libastume ning tehtut olematuks enam teha ei saa. Ometigi saame me aega võtta, et oma hinge sügavaimasse salasoppi piiluda, et siis sisekaemuse ajel paremaks muutuda.

Mina tahan ka paremaks saada. Olen rääkinud nõmedaid loomaanektoote ja ükskord isegi piinasin oma koera, pannes talle jõulude ajal torbikmütsi pähe. Täna on mul häbi ja annaks kõik oma hinge tagant, et seda olematuks muuta.

Millal minust sai loomade ja lindude üle irvitaja ning piinaja? Ilmselt juba lasteaias kui naiivselt arvasin, et varese imiteerimine on väga lahe. Ei olnud lahe! Tõenäoliselt just sellest hetkest lekkis rahva sekka ka ütelus, et vares polevat laululind. See kõik on minu süü.

"Riku vajab Sinu abi!"

"Kus oled? Saad sa Käravetele minna? Koer jäi auto alla!", pärib infoliini põhivastaja Erko Elmik. "Christina Simson, kah meie gängist tuleb sinuga kaasa ja näitab teed.  Mäletad teda küll."

Olin just Kristiine Pärgma't Eidaperesse viimas, sest täna oli meil taas hoiukodu kassidega kliinikupäev. Vahemärkusena ütlen, et Nissis auto alla jäänud ja politsei poolt kliinikusse viidud kiisu paraneb ultrahästi. Elvas ühe maja koridorist õue aetud ja hiljem gängi hoolde antud väga haiget kiisut me terveks ravida ei suuda, aga tagame vanurile valuvaba kuldse elusügise ja parima ninaesise kuni surmani.

Eidaperest Käravetele pole teab, mis pikk maa ja tundsin südamest kaasa koerale, kes liikumatult kuskil maanteepervel, keset rahe- ja paduvihma äikesetormi ajal kannatama peab. Kohale jõudes selgus, et esialgne jutt ei pidanud taas päris paika ja koer ei saanud täna maanteel viga! Liigitan selle juhtumi kategooriasse "liiga palju debiilikuid!"

"Rassist"

Täna toimus räme õiguslik riive,
voodisse ei lasknud mind punapea Viive,
olevat ma purjus, vastik ja must,
vibutas näppu, näitas karmilt ust.

"Enneolematu linnupääste!"

Kajakapojad hüppasid enne õiget aega katuselt alla ja tatsasid "Espaki" territooriumil masinate vahel ringi. Selge see, et nad kas astutakse või sõidetakse laiaks!

Seda "Espaki" rahvas ei tahtnud ja kutsus Loomapäästegrupi appi. Vanalinnud ründasid inimesi, et võsukesi kaitsta ja see on täiesti normaalne käitumine. Tanel Veskimäe ja Kelli Samberk otsustasid linnud tagasi katusele tõsta. "Espak" andis enda poolt tõstuki ja veidikene teistmoodi pere sai taas kokku.

Ega nad tühjad seal katusel muidugist kaua püsi, sest maailm tahab avastamist, aga vähemalt tänaseks on oht möödas.

"Uppumissurmas olnud kajakas sai päästetud!"

"Mida pealkirja? Valner on jälle jooma hakanud!", hurjustab hea lugeja. "Mismoodi saab kajakas uppuda?"

Aga saab sõbrad ja täna oli minu loomapäästepraktikas ainulaadne uus kogemus, millist varem näinud polnud. Ma olen neid konkse küll kõrist ja nokast ära võtnud. Tamiilidega sama lugu ja need mässivad linnu kenasti lõksu, aga seda, et üks konksuke võtab vangi nii jala kui noka, vat seda nägin nüüd küll esimest korda.

Nüüd aga kõigest algusest peale. Aron ja Liis (vabandan kui nimi valesti meelde jäi) jalutasid Paljassaares kui korraga märkasid "kõverat" kajakat meres rapsimas. Linnul oli pea vee all ja tema elunatukese viimased sekundid hakkasid otsa lõppema.

"Kas rasedus on tänapäeval puue?"

Paluksin sedapuhku sotsiaalvaldkonna juristide abi ja mu küsimused on järgmised:

1. Kas rasedus on võrdsustatud invaliidsusega?
2. Kas laste olemasolu annab automaatselt invaliidsuse ja mida rohkem lapsi, seda suurem puue?
3. Kas on korrektne, et ka 15 ja 20 aastased inimesed kuuluvad nüüd juba väikelaste kategooriasse.

Miks ma pärin? Aga sellepärast, et tervel seltskonnal rasedatel ja lastega inimestel on kõrgendatud ootus ja arusaam, et neid tuleb aidata ja nende arved peaksid tasuma Loomapäästegängi annetajad.

"Hea uudis! Pärnus auto alla jäänud koer saab juba koju tagasi"

Eile õhtul kimas Pärnu linnas ühest kutsast maastur üle. Gängi vabatahtlikud Helen Agard ja Liia Lehe olid meie omadest esimesena platsis, kamandasid oma mehed appi ja üheskoos hakati loomakest Tallinna poole toimetama.  On tavapraktika, et kohe sündmuskohal klõpsitakse siva mõned pildid kuulutuse tarbeks ja edastatakse lühikokkuvõte juhtunust. Helen tegi seda telefoni teel. 

"Kas omanik on teada?", pärisin temalt.

"Siin oli üksjagu inimesi ja vist omanikku polnud. Ma ei tea, polnud aega neid küsitleda."

"Aga otsa sõitnud autojuht?"

"Autot polnud, see sõitis minema."

"Pärnu-Rebane elas Tallinna reisi üle ja astus omal jala kliinikusse."

Täna käis küll päris käbe see Pärnust vigastatud looma Tallinna toomine. Mulle vähemalt tundub, et kõik toimus justkui sekunditega.

Rebese-nime kandev koer oli sõidu ajal rahulik, aga mingi hetk viskas tal üksi olemine vist üle ja puges esiistmete vahele mulle seltsiks. Ma küll üritasin teda tagasi suruda, aga see ei õnnestunud. Siis viskas aga kõrvalistme ette maha ja vaatas ainiti otsa.

"Pärnakad! Kelle koer auto alla jäi?"

Pärnu linnas sõudebaasi juures sai 20 minutit tagasi autolt löögi üks koerake. Vigastatud looma juurde kogunenud inimesed andsid asjast Loomapäästegrupile teada ja meie vabatahtliku Helen ning Ly toovad teda juba Tallinnasse. 

Sõidan neile vastu ja võtan kutsa üle. Kiirabi Kliinikus ollakse raske peatraumaga patsiendi saabumiseks valmis. Karta on see päästmine võib üksjagu kallim tulla kui tänaste eelmiste patsientide puhul. Sestap on teie abi väga oodatud. Mina tänan!

"Elas kord üks lind"

Oli üks lind kaugel-kaugel kodust, istus puuris inimeste silmailuks.
Ta jäi haigeks, väga haigeks, kohe väga-väga haigeks.
Oli üks ema, kes tema ravist keeldus, mõttetu ütles naine.
Emal oli laps, kes linnule abi otsis, aga kuidas sa ema peale kaebad?
Oli üks lind kaugel-kaugel kodust, enam vist ei ole haige. 

Nüüd on vist juba surnud. Ei elanud ta head elu.

Just sihuke lugu hiljuti juhtus ja ka foto on mul sellest õnnetust linnust olemas. Ei ma rohkemat tea ega saa ka väga teha, sest aadressi ei tea. Kui keegi on rohkem kursis, siis andku teada.

Ei ma taha karistamist vaid linnukese arsti juurde viia. Mul siin mõned tuttavad ka, kes kanal ja papagoil vahet teevad. Ka nemad tulevad appi. Kõikse parem kui see emme ise ühendust võtaks.

"Olge inimesed! Jätke metsloomatited ja linnupojad palun rahule!

"Ohh vaadake kui nunnu!", metsloomaga miilustamise foto postitamine sotsiaalmeedias läheb meie gängi põhimõtetega vastuollu ja võib lõppeda sellega, et laikide-maias loomasõber peab minu käest kuulma gängi siseringis juba klassikaks muutunud lauset:

"Edu edaspidiseks, aga meie teed lähevad nüüd lahku! Liitu mõne teise ühinguga."

Metsloomade koht on metsas ja neid pole vaja inimese juurde ise meelitada! Punkt ja Aamen! Ei-ei, me pole kaugeltki sama meelt Keskkonnaametiga, kelle arust peavad metsloomad olema inimesest eemal, täiesti terved või surnud. Muid variante pole! 

On ikka ja muu maailm oskab elada ka koos metsloomadega ning selliseid näiteid saab tuua igast planeedi servast. Täpsustan siiski, et täiesti terveid metsaasukaid pole vaja nende loomulikust keskkonnast ära kiskuda. Hoopis teine teema on vigastatud või orvustunud isenditega, kes inimese abil elule tagasi aidatud.