"Teeme pauku!"

Seoses laupäeva ja hea tujuga vajaksin eelkõige sõjaväelaste ja pollarite abi, sest sel puhul on vaja natuke pauku teha, aga laskemoona napib. Uus aeg toob uued kombed! Ei muud!

Vanainimeste vererõhk on madal, aga seda saab tõsta. Tuleb vaid tänaval hiilida vanuri selja taha ja teha üks korralik kõmakas. Lihtne! Seoses selle heategevuse ning rahvatervise edendamisega vajaksin 24 kasti 9 mm padruneid.

Hommikul on raske tõusta ja inimesed vedelevad niisama! Selle vastu aitab imehästi varahommikul trepikotta visatud granaat. Neid vajaksin samuti kuskil 24 kasti. Tänud juba ette.

Champs: "Ilusat vana aasta lõppu ja mitte ühegi koduta loomaga uut aastat!"

"Ta on nii hea koer! Lausa kõige parem! Ta on lastega hea ja teiste loomadega ja inimestega. Ta on selline mõnus, kes tuleb su juurde diivanile ja vaatab koos filmigi.

Arvan, et Champs on päriskodu leidnud, aga pean veel naist moosima", hõiskab kurikuulsalt ameeriklaselt ära võetud ja ühest käpast loobuma pidanud koera eest hoolitsev Erko Elmik, kellest on saanud lühikese ajaga meie "Koeraabiüksuse" arvestatav tegija. "Päka-Champs ja päka-Raho soovivad kõikidele loomasõpradele ilusat vana aasta lõppu ja mitte ühegi koduta loomaga uut aastat!!!"

Väga hea soov ja unistus, millega saan vaid ühineda!

"Tenniseklubi lapsed loobusid jõulupeost ja toetasid hoopis loomapäästjaid!"

Aegade algusest saati on inimloom jälginud päikest ja selle kulgemist ning nii suine kui talvine pööripäev on tähendanud erinevate rahvaste elus väga suurt rolli. 

Viimase sajandiksekundi ehk umbes 1700 aasta vältel räägitakse ühte teist muinaslugu, aga mis saaks meil ühe toreda loo vastu olla? Peaasi, et kellegile kurja ei tehta ja hoolivust propageeritakse. 

Viimasest näikse ka lausa krooniline puudus olevat, sest enda hädadega kimpus olevad inimesed ei taha ju enamasti teise muret ja häda märgata.

"Jõulurahu, südamesoojust, hoolimist ja armastust!"

Bosse leidnud Forte: "Ära lobise ja anna mu kingikott juba siia!"

Sakus, sügavas kraavis, jääkülmas vees olnud Bosse on kenakesti üles soojendatud ning kibeleb koju. Sellest annab ta Loomade Kiirabi Kliinikus igale tema boksist möödujale väljuhäälselt teada. 

"Kui ta püsti aidata, siis paneb punuma nagu noor koer ja isegi libedat põrandat ei kartnud. Õues tegi ka kõik hädad kenasti ära. 

See oli hea õnnetus, sest nii mõnedki tervisehädad tulid veel välja ja need saab kenasti ära parandada", vahendas loomaarsti sõnu kliiniku assistent Karin Krutob. "Bosse edasine eluke jätkub hoopis uues kvaliteedis!"

"Kingime jõuludeks Reksile ELU!?"

Laupäeval toimus Harjumaal, Maidlas liiklusõnnetus, milles sai kõvasti viga üks väiksemat kasvu eakam koerake. Olgu mainitud, et jõulud ja aastalõpp ongi iga loomapäästja jaoks kõige hullem aeg, sest neid õnnetusi ikka juhtub. Tänavu on õnneks olnud palju rahulikum, aga päris ilma vigastatud loomadeta ei saa me läbi paraku ka sellelgi korral.

"Külavaheteel sõitsin väikese kiirusega, sest hästi libe oli ja seal kurvi taga ta keset teed siis seisiski. Vajutasin pidurid põhja, aga otsasõitu vältida ei suutnud. Ma sõitsin vaesekesest ikka kohe täitsa üle ...", kirjeldas sündmusi roolis olnud meesterahvas.

"Pisikese Maksi viimane jalutuskäik"

"Tänavused jõulupühad on üsna head olnud võrreldes eelmiste aastatega. Loomadega avariisid on imevähe!", kiitlesin just üleeile ja lisasin, et paraku nullib selle tohutult suur teadete tulv ringi jooksvate koerte kohta. Ka nii palju jookus koeri pole varasemalt olnud."

Kurat küll! Ära sõnasin ja viimase paari päeva jooksul on auto rataste alt läbi käinud juba neli kutsat. Viimane neist paar tundi tagasi Kadaka puiestee ja Õitse tänava ristmikul. Algses teates polnud mainitud kas koer on elus või mitte ja sestap ajasin vatid siva selga ning napp veerand tundi hiljem olin juba Pääsküla kandis.

„Jõuluime! Külmast veest päästetud Bosse jäi ellu ning saab pühadeks haiglast koju!“

Järgmise loo märksõnad on ilutulestik, hirm, vana koer ja inimlik headus. Sellest on räägitud aastaid, et loomad "pauku" kardavad ja midagi peaks nagu tegema, aga jutuks on see jäänudki. Mäletan isegi üht kohtumist linnavalitsuses kunagi ammu ja siis oli linnaisade vastuargument umbes selline:

„Ilutulestik mängib ühe teise rahvuse kultuuris väga suurt rolli ja selle keelamisega kaotaksime väga palju hääli! Seetõttu pole võimalik midagi teha!“

Haapsalu linnavalitsus häälte pärast ei ohkinud ja pani lasukõmmutamisele tänavu piiri. Ega pealinna saksadki peaks ilmtingimata midagi ää keelama, aga piirata võiks taolist tegevust küll. Täna paugutavad nii alla meetri mehed kui täiskasvanud hommikust õhtuni ning eriti hästi on seda näha-kuulda just Lasnamäel ja Koplis. Totaalne sõda on lahti ja kogen seda „loomahirmu“ igapäevaselt, sest üliarg Ruudi keeldub õue minemast ja pärast igat kõmakat poeks ta värisedes lausa läbi asfaldi ....

"Võimalik vaid Eestimaal! Kirjuta end sisse kelle juurde tahad?"

Kuigi alul väideti, et sissekirjutus ei hakka omama vähimatki tähtsust Eesti riigis, siis tegelikkus on teine ja kui sul kindlat elukohta pole, siis juhilube ei saa. Varsti ilmselt ka lasteaia ja koolikohti mitte kui mõni segaduses kodanik peaks siia tulevasse võõrusuliste riiki üleüldse veel lapsi julgeda teha.

Omavalitsuse ametimehed jooksevad praegu jalad rakku, et enne aastalõppu kõik nö "õhus rippuvad" kodanikud paika saada.

"Väga normaalne temaatiline Hiina loomasõbra luuletus"

Puud põlevad kenasti, varsti toit läheb ahju,
aga praadi pole - sellest on tuline kahju
ajan vatid selga, tõmban käima sae,
vean kondid külma õue, toon ära selle prae.

Kõnnin pargis, daam koerakesega tuleb vastu,
sama uhke, ülbe ja isekas nagu puhastverd ratsu.
Vaatab mind vaevalt ja on edasi range,
vahi vanamutti raisk - kohe oled hirmust kange!

Kätte sain koera - ei ta enam klähvi ega rooja,
külmunud looma aitan ahju sisse sooja ....
Oi-oi-oi, see lugu on paha ja on üks suur viga,
meie jaoks muidugi, sest meie sööme siga!

"Väga normaalne temaatiline luuletus"

Istun vetsus, pime-pime,
vool läks ära, see tänapäeval vist ime.
oleks mul kamin, siis seal praksuksid puud,
oleks mul lapsed, siis need maigutaksid suud.

Oleks mul pruut, siis karjutaks kibe-kibe,
hiljem teate isegi, oleks libe-libe,
oleks olnud hea laps, siis ootaks Jõuluvana,
ei-ei, Lumivalgukest ikka, ajasin natuke jama.

Aga ei olnud hea laps, kuigi proovisin väga,
kas kinki ikka saab või kadus võimalus ära?
Saan-saan, sest kuhu see jääb või pääseb,
aitab peldikus istumisest, teen siit nüüd sääred .....

"Järjekordne loomapiinamisjuhtum sooviti maha vaikida!"

Ekslikult saadeti mulle vaid ametkonna siseseks kasutamiseks mõeldud e-kiri, mille loomade tervishoiu eest vastutav ametkond soovis ilmarahva eest loomulikult taaskord maha vaikida.

AKT

Kodanik Maria Nevinnaja sünnitas Vasalemma lähistel laudas häirides sellega loomade tavapärast elurütmi, liigiomaseid käitumisharjumusi ning tekitades neis tugevat stressi. 

Vastse ilmakodaniku isa tuvastada ei õnnestunud. Nevinnaja sõnul olevat tegu kindla töö- ja elukohata, alimentide mittemaksja Sergei Pohh'iga, kes olevat isegi eostamishetkel viibinud "mujal". 

"Päkapikud, päkapikud! Loomade Kiirabi Kliinik kinkis ühte päästekaubikusse varustuse"

"Kuidas päkapikud välja näevad?", pärivad pisipõnnid ja vanemad laiutavad abitult käsi, sest pole neid tibatillukesi vennikesi näinud. Mina olen ja tean neist ka üht-teist rääkida. Näiteks punase ristiga märgistatud päkapikud vuravad ringi puna-valgete masinatega ja neid on targem vältida, sest neil on mingi maniakaalne komme alati süsti teha.


See-eest kollase risti riideid kandvad päkapikud on head ja teevad kutsudele ja kiisudele pai. Üks andis mulle isegi närimiskonti järada, mida siis lahkelt naabri Muriga jagasin. 

Hommikul käisin Loomade Kiirabi Kliinikus ja nägin kuidas üks kolla-risti päkapikk just uksest, karp kaenlas tasahilju sisse läks. Tõusin kikivarvukile ja hiilisin talle järele.

"Napsitanud hiirte söömine mõjub kiisu tervisele laastavalt?"

Omanik kardab rohkem süsti kui patsiendist kiisu! Fotolt vähemalt selline mulje jääb küll kui nägusid vaadata.

Ahjaa, see meesoost inime on mo seest tulnud ja üsna sama vereprooviga kui üks teine inime poleks seda oma verega nats lahjendanud. Pole midagi parata ja iseenda lohakus ning puhas laiskus, et ise polnud mahti sünnitama minna. 

Eks ma olin siis noorem ka ja käsin kolmel kohal töölgi ja tuhat asja veel, aga mida siin ikka vabandada.

Üleüldse mitte sellest ei tahtnud ma aga rääkida vaid hoopis kiisust, kelle äkiline haigusehoog meile koos pojaga hunnikus halle karve juurde tekitas.

"Sa kasutad ja ka sööd vanu asju!?"

"Sa kasutad ja ka sööd vanu asju!? Korra jōid isegi mu 2 päeva vana kohvi ăra!", tänitas eile sõbrants Kristina kui realiseerimiskuupäeva ületanud vorstikesi sööma tahtsin hakata.

"Tōsi! Paar nädalat tagasi magasin isegi lausa 34 aastat vana naisega!!! Kohutav tõesti!"

"Kes küll jääkaru Nordi käpa terveks raviks?"

Nord ise on kõva ravitsejamees, aga tema limpsimismeetodid teevad asja vaid hullemaks. Karule vast "kraed" ka pähe ei pane nagu kiisudele või koertele ning see peaks ju siis ka lausa metallist olema ....

Teema pole uus, aga tundub, et asi läheb ainult hullemaks. Inimesed on mures ja väidetavalt nädalake-paar tagasi tehtud videosalvestusest nähtub, et muretsemiseks on ka põhjust.

"Tere Heiki!

Ma tean, et sul ilmselt niigi palju tegemist hetkel ning ma ei pöördukski su poole kui asi ei oleks tõsine. Ma ise ei oskagi kusagile mujale pöörduda, sest ilmselt VTAga läheks äärmiselt palju aega ning ega vabatahtlikelgi midagi teha ei ole.

Jääkaru Nord vajaks kindlasti võimalikult kiiresti arstiabi! Ta käpp on pikemat aega katki, aga enne polnud see nii hull. Kohe saadan sulle ka pildid ja video.

"Vigastatud kiisut päästa ei õnnestunud,aga ta sai vähemalt piinast lahti"

Kustutasin vanu kirju ja jõudsin järgmise kirjani, mis laekus meile oma kuukene tagasi ja seda kohe peab jagama. Miks peab jagama? Aga seepärast, et enamasti on eestlastel kombeks ikka kiruda ja kui kiidetakse, siis see on juba nii hiiglama suur asi, et seda ei saa ju ometi enda teada jätta!

Raivo ja Kärt Zilmer:

"Märkasime täna, reedel 02.11.18 Sindi linnavalitsuse (Pärnu mnt 12, Sindi) juures väga halvas seisundis vigastustega ja/või raskekujulise infektsiooniga loidu arglikku kassi, kes varjus tänavatruupi ja viibis seal ka hulga aega hiljem.

"Jõulu nina- ja kõrvatupsukesed nüüd müügis!"

Pime. Kaamos. Jube aeg. Nii räägitakse ja paaril eelmisel aastal tundsin seda deprekat üsna teravalt isegi. Sel aastal enam mitte ja ei saa kohe üldse aru, mis pagana "pimedast ajast ja masendusest" kogu aeg räägitakse?

Kõik on kahe kõrva vahel kinni ja kui laias laastus on eluke rööpais, siis pole ka hämaramal jahedal perioodil miskit halba. Otse vastupidi - voodirõõmudeks seda rohkem aega ju jääb .....

"Lowyer! Mis ametimees see veel on?"

"On vaja. Ei ole kunagi rohkem vaja! Selle numbri salvestan küll telefoni ehk on väga vaja!", sorteerin tänavust visiitkaartidekuhja.

Korraga jääb silma ühe vallavalitsuse töötaja visitka, millel ilutseb ametinimetusena "LOWYER"

Kindlasti jätan alles, sest eales ei tea millal juriidilist nõu vaja võib minna. Ei-ei-ei, jurist on ikka lawyer! Huvitav millist tööd küll lowyer teeb. Mingi madala kohaga on see igatahes seotud! Allmaailm äkitselt või veealused tööd? Ei-ei, see on ikka miskit muud .....

"Cause I got friends in low places
where the whiskey drows and
the beer chases my blues away ...."

"Üldse mitte imal jõululugu!"

"Austatud hr. Valner,

Ma väga vabandan, et julgen Teid tülitada. Tean, et tülitajaid ja tõelisi abivajajaid on Teil küllaga, aga mul ei ole kuskile mujale oma muredega pöörduda. Olen oma hinges juba sassi minemas.

Olen olnud 2 aastat 70% töövõimetuse ja keskmise puudega, sel uuel töövõime hindamisel leiti, et mul puuet pole, sai vaided sisse antud, eks näis mis saab. Minu pension on 252 eurot kuus, kui puue taastataks siis saaksin 43 euri lisaks.

"Inimlik traagika puudutab ka loomi - Vespa kohaneb perenaise kaotuse ja uue koduga"

Aeg lendab ja täna saab kaks aastat sellest kui Vespaks ristitud imetore kutsa Jõelähtmel auto alla jäi. 

Lugu liigutas paljusid inimesi ja Vespa sai elule tagasi aidatud. Ta esimene käpp tööle ei hakanudki ja aasta hiljem tuli see amputeerida.

Vespa ise sellest puudust ei tundnud ja tema uue perenaise Piret Audse sõnul oli ta ka kolmel käpal maailma kiireim koer. Kõik tundus ilus kuniks ca paar kuud tagasi anti mulle varahommikul teada kurba uudist:

"Hääd Alzheimeripäeva!

Kadunud. Otsin. Ka sealt kapist kuhu panin. No ei ole! Lammutan elamise laiali - netu! Ka päästebussid puistan läbi - kadunud! Nädal aega otsimist ja ei midagi!

Üks teine kadus ka kuu aega tagasi ää, aga head inimesed leidsid tänavalt üles ja viisid Info-Autosse. Sealt sain kätte. Aitäh! Küsin uuesti Infost. Äkki on jälle leitud ja sinna viidud? Ei ole!

Nojah, tellin siis uue. Autopassist käib jutt, kes aru ei saanud.

"Kus on meestesärgid?"

"Diskrimineerimine! Miks naisi ja lapsi jälle eelistatakse! Kus on meestesärgid?", küsisid šovinistid vihast pulbitsevas kirjas.

"Rahu, ainult rahu kallid meesõiguslased ja muidu haavunud isased! Ka teile on särgid olemas!"

Kui õrnem sugu sai kiisupiltidega särgid, siis meeste hilpude peal võimutsevad koerad. Seda teist saab juba tellida ka, aga "sarvilise närvihaige kutsuga" särk vast jõuludeks tellimisküpseks veel ei saa!

"Miks Rootsis helkurveste enam pole?"

Päkapikud, päkapikud, päkapikud juba käivad .....

Päkapikud käivad ringi ja külastavad õite tihti ka Loomapäästegängi madalat tarekest. Sedapuhku tõi Rootsimaalt hunnikus helkurveste Maive Mikk ja olgu mainitud, et antud toode on sealmail juba defitsiit, sest Maive on kõik poed tühjaks ostnud. Eile ta tahtis lausa jõuga ühte veel liikluspollarilt ää võtta, aga pärast kongis veedetud ööd sai isegi aru, et pingutas veidi üle.

"Loomapäästegängi ainulaadsetesete t-särkide heategevuslik müük on alanud! Lastele ikka ka päris oma kiisusärk!"

"Hurraaa" Heiki sokis on esimene auk!", kutsus mu nooruke emme üliõnnelikuna naabreid kunagi ammu suurt ilmaimet kaema.

"Mida sa paterdad küll nii palju? Jälle sokid puhta purud!", olla ta aga siis torisenud kui mul käimine juba üsna selge oli ja ei sipukad ega muud jalavarjud enam kuidagi terved tahtnud püsida.

Tänapäeva emmedel teadmiseks, et tol kaugel aal pidi kõik augud kindlasti kinni õmblema, sest rahakest nappis ja ega seda titepesugi eriti saadaval olnud. Küllap sellest ka see pisike torisemine siis. Ei ma ise seda mäleta,aga ta ise tuletas meelde kui mu enese tited esimesi auke riietesse kulutama hakkasid ning mu pankroti äärele viisid .....

"Loomapäästegängi unikaalsete t-särkide heategevuslik müük on alanud!. Naistesärk nr.2"

"Poen salaja Su põue, hinge ja südamesse!

Välja sealt sa mind enam ei saa!"

Naised just nii teevad! Kassid muidugist oskavad seda kunsti veel paremini! Sellest ka järgmise kiisupildiga t-särgi sõnum.

Saadaval kõiksugu suurustes ja kogus "piiratud" ehk ainult 99 tükki. Esmases värvivalikus on:

"Loomapäästegängi ainulaadsete t-särkide heategevuslik müük on alanud!"

Mõttetust nännist on kõrini ning otsid praktilist ja ainulaadset jõulukinki, mis saajat ka tegelikult rõõmustaks? Äkki sobib selleks Loomapäästegrupi T-särk, mida soetades teed ka head ehk toetad vigastatud loomade ravi?

Olen ikka rääkinud, et empaatiavõimelised inimesed, maailmaparandajad, loodus- ja loomakaitsjad on ühed parajad altruistid, boheemlased, majanduslikus mõttes pohhuistid ja tainapead ning ühed igati viletsad ärimehed. Minu kohta käib see vähemalt küll täiega ja täna ühtäkki meenus, et üks väga oluline asi on senini tegemata.

"Maa kattus rassistliku valge lumega"

Sajab lund! Tore! Lumesahad vihuvad tööd teha, aga keegi ei märka! Enamasti karjutakse ikka oma lemmikloosungit "tali tuli ootamatult" kui iga lumehelbe kõrval sahka või kojameest pole.

Tigedaks tegi aga see küll, et polnud ühtki hoiatavat silti, et jää ja lumised teed libedad on! Mis küll nüüd juhtub kõik võib? Inimesed kukuvad surnuks ju! Ei osata ju ennast enam hoida kui spetsiaalset silti põle! Vaesed luumurdudega lapsed, vanainimesed ja imetavad emmed .....

"Õhulosside ostjad aitavad loomi palju rohkem kui lobamokad!"

Unistamine pole keelatud ja jõulude eel unistamine ning imelugudesse uskumine on lausa kohustuslik.

Tänavused jõulud tulevad aga veel erilisemad, sest kevadised valimised on lubaduste- ja imelugudekraanid ka poliitikutel lahti keeranud.

"Kallis rahvas! Lubame pühalikult, et eestlaste sugu kestab veel meie valitsemise ajal 1000 põlve jne bla-bla-bla! Kohe saame kõige rikkamaks rahvaks maamuna peal! Lubame, et peale meie võitu paistab alati päike! Valige meid!"

"Väga palju tigedaid inimesi ehk kuidas ma koosolekutel käisin."

Koos on hea olla ja sestap väisasin nädalavahetusel igasugu erinevaid koosolekuid, kus tore rahvas kogunes. Esmalt astusin sisse feministide veiniõhtule ning ronisin lavale sõna võtma. Viisakalt, malbelt ja naeratades loomulikult:

"Tere kallid naised. Olen seda meelt, et naise põhitegevusteks on mehe seksuaalne rahuldamine, koristamine ja laste sünnitamine. Muuks te ei kõlba. Ameeriklased tegid suure vea kui teiesugustele lollidele kodumasinatele 100 aastat tagasi valimisõiguse andsid ja tööle lubasid minna! Täna nad ise ka kahetsevad ....."

Neiu Fideelia-Signe tõusis püsti, haaras tabureti ja lõi selle jalgupidi mulle silma. Tulin tulema. Euroopa Loomakaitsjate kongress mõistis taolise vägivaldse teguviisi hukka ....

"Vaikne-vaikne nädal taas"

Kui ma nädalajagu vait olen olnud, siis võib seda tingida üks järgnevatest põhjustest:

1. Räme siiber on saanud netidebiilikute kisast
2. Olen välismaal
3. Hakkasin jooma
4. Olen armunud
5. Mu loomad on haiged
6. Ise olen haige
7. Grafomaania on allunud ravile
8. Hoolealused ei vedanud välja ja lõppesid otsa

Mis mind siis seekord vaevas? Tõsi on see, et Ruudi sai mingi tõve külge ja korraldas mulle sellise pasa- ja okseralli, millist polnud ammuilma näinud. Tänu Sõle loomakliiniku Ketlinile sai aga see mure üsna kiirelt kontrolli alla ning Ruts on taas maailma kõige ulakam koer!

"Jõulupuude müügist saavad kasu ka vigastatud loomad!"

Paljud vast ei usu, aga Loomapäästegrupp koostööd NASA ja CIA-ga tegi satelliidifotodelt kindlaks, et Eesti metsades on veel kuusepuid küll ja küll. Mõistagi on nende asukoht ülisalastatud.

Vaatamata sellele, et see mõnedele ei meeldi, siis jõulupuutraditsioonid kestavad veel ja seda kuni aastani 2025 välja. Seejärel asendatakse kuusk ja nulg vastavalt ÜRO rändeleppele palmide ja oliivipuudega.

Seniks kasutage aga võimalust, sest täna pole veel kuuse-, küünla- ja piparkoogilõhna nuusutamine kriminaalkuritegu.

"Loomapäästegäng vallutas Sky Radio!"

Uus aeg nõuab uusi inimesi ja nägusid ning järgmisest aastast hakkab mu esmane roll Loomapäästegrupi "käimatõmbajana" ümber saama. Ma vähemalt loodan.

Ei midagi uut ja traagilist vaid hoian endiselt plaanist "oma elu tagasi saada" kümne küünega kinni ning loodan natuke vähem igasugu elukatega kokku puutuda, kes täna valdavalt täidavad kogu mu aja ja mõtted.

"Ei-ei, loomad vajavad sind! Ära mine!", hüüavad loomasõbrad ahastuses.

"Erick Umbachi poolt hüljatud koerad kosuvad varjupaigas"

Ameeriklase, kurikuulsa Erick Umbachi Meriväljale hüljatud koerad on Tallinna varjukas kenasti kohanenud. 

Eelmisel õhtul hirmunud, stressis ja agressiivsete koertena tundunud kutsad hakkavad uue elukesega harjuma. Nende eest hoolitsemise põhiraskus langeb varjukale ja mõistagi vajavad nad hääde inimeste toetust.

Kui teised koerad kätte saame, siis vaatame edasi, kuhu need juba paigutada saab. Champs on endiselt meie turvakodus Kesk-Eestis taastumas ja tema eest hoolitsevatel inimestel jagub koera kirjeldamiseks vaid häid sõnu.

"On hästi kohanenud ja lippab kolmel käpal juba täitsa hästi. Ta on nii megahea koer - saab teiste loomadega läbi, lapsed meeldivad väga, otsib inimese lähedust. Üks väga ilus õnnetu hing!"

"Tulge ruttu appi! Üks mees peksab juba tunde roikaga kassi!"

"Tulge ruttu appi! Üks mees peksab juba tunde roikaga kassi! Aadress on Lastekodu 18, otse lasteaia vastas. Lapsed on šokis ja nutavad!"

"Helistage siis kohe politseisse või teen seda ise?"

"Juba helistasin, aga nad ei tule kohale sellise asja pärast! Tulge ruttu!

"Mul läheb natuke aega, sest hakkan Sakust tulema. Mingi 15-20 minutit võtab aega. Filmige see vennike üles, aga nii, et ta teile roikaga kallale ei tule."

"Saab tehtud!"

"Mis küll juhtus Andres Prikki kiisuga? Kas sõjaväelane tõesti viskas looma vastu talve tänavale?"

Helistas Tessa omanik Paldiskist ja teatas, et nende maja keldrit koristati ja sealt aeti välja kass. 

"Kakoi Tessa?", küsivad nüüd mõnedki. No ikka selle nädala staarkoer, kelle kaheldava väärtusega päästmisaktsioon päädis nii valju kisaga, et see segas isegi taevast lennuliiklust.

Kass ise oli aga meganõrk, lebas liikumatult ning ei suutnud süüa-juua.

"Mida me teeme temaga?"

Info-Auto: "Valmistame gängi masinad niimoodi ette nagu läheksid need sõtta!"

"Valmistame gängi masinad niimoodi ette nagu läheksid need sõtta!"

Just sellised sõnad mulle Kalev Toome Info-Auto Pärnu maanteel asuvas kontoris ütles kui masinate müügieelsest remondist rääksime. 

"Sõida nende kõigiga, katseta ja nii kui midagi leiad, siis too kohe tagasi, teeme korda!"

"Champs on meie "gängi" turvakodus ja kohaneb uue elukesega!"

Heade soovide ja toreda päästmislooga nädalavahetusse - Champs on meie "Loomapäästegängi" turvakodus ja kohaneb uue elukesega.

Pisarate ja inimhäälega nutta mõistev Champs "kolmjalg" on tõesti meie käes ja enam teda miski halb ei ohusta. Loodame vähemalt, aga arvestades meie õigusruumi iseärasuste ja mõningate värdseadustega, ma temast väga pikalt rääkida ei saa.

"Naine rase-rase! Mees tige-tige! Kass katki-katki!"

Täna on ühes loomakliinikus kassike, kes on üsna raskes seisus. Arstide üksmeelne hinnang on see, et inimene on teda peksnud. Ometigi paluti asja suure kella külge mitte panna, sest noor-noor naine on viimase vindi peal rase-rase.

"Naine nii armastab seda looma ja nuttis lakkamatult. See on ta ema kass. Ära tee midagi, sest ega me tohi ju nii andmeid ka välja anda. Ta siiski tõi ta ise ravile."

"Mis juhtus?"

"Loomaarstide ja - päästjate argipäev - valu, higi, veri, ja pisarad. Sõltuvalt olukorrast ka maapõhja sarjamine või taevani ülistamine ..."

OLULINE! Lastel, nõrganärvilistel, kaunishingedel ja veebiloomakaitsjatel paluks see lugu vahele jätta, sest päriselust pärinev pildimaterjal võib teile häirivalt mõjuda!

Saage tuttavaks Ayakoga, noore akita-jõmpsikaga, kes eile oma üheksakuise sünnipäeva puhul aiast välja puges ja maailma avastama läks. Paraku matk jäi lühikeseks, sest ta jooksis ise Pääsküla kandis mööda liikuvat autot.

"Jõulud lähenevad! Sõle loomakliinik kinkis Loomapäästegängile kiibilugejad!"

Kas teil juba päkapikud käivad?

Meil käivad ja Loomapäästegäng sai täna Sõle loomakliinikult kuus kiibilugejat puhta muidu kingituseks. Aitüma ja see oli nagu rusikas silmaauku, sest kõigis me kaubikutes hakkavad sellised jumstükid olema.

Milleks? Eks ikka selleks, et omanik otse sündmuskohal kibekiirelt kindlaks teha ja koer-kass koju tagasi aidata.

"Koer, kes nutab nagu inimene!"

Olete kuulnud-näinud looma nutmas?

"Jama, loomadel pole emotsioone! Loomad ei jaga tuhkagi!", vaidlevad sellele haritud pead ja paljud kodanikud koheselt vastu.

Esimest korda kuulsin nutvast loomast oma vanaisalt. Oli teede lagunemise aeg ja veoauto ei saanud lauda juurde sõita. Nii ta pidigi viima ta üle põllu Leevre külla. Lehm olevat nutnud pisaratega ja inisenud nagu väike laps. Papa tuli tagasi, silmad punased ja lubas enam ühtki looma mitte kunagi võtta ....

"Meelevigane taksiomanik tahtis aknast välja hüpata, aga veebiloomakaitsjatest natuke ka!"

Eilne hommik. Lasnamäe. Kiirabi. Politsei. VTA. Loomapäästegrupp. Aknalaual alla hüpata ja enesetappu teha lubav häiritud meeltega kodanik. Maja ette kiiruga hiiglasuurt madratsit täis pumpavad päästjad, sest mine sa hullu tea - äkki hüppabki.

Milleks loomapäästjaid ja VTA-d sinna vaja oli? Meid oli sinna vaja kahe taksikoera pärast, kes gängile üle anti. Loomaarst Kelli Lomper neil vigastusi ei tuvastanud ja koerte eest oli hästi hoolitsetud. Välja arvatud muidugist see, et nad haisesid kümne talv otsa laudas kopitanud lehma eest. See oligi ainuke puudus, sest koertega õues ei käidud ning kõik hädad tegid nad tuppa. Elamine oli nagu pesuehtne sigala! Jälle! Vaesed naabrid!

Õhtu. Lagedi. Katrini kodu. Kiirabi.

"Uue kaubiku esimesed kunded - Tibi ja Kai"

"Suure Plaani" kohaselt hakkavad Loomapäästegängi kaubikud õnnetustest vabal ajal ehk enamuse ajast, tarima loomi arsti juurde või kuhu iganes vaja.

Hinnad tulevad veidi kõrgemad kui tavataksodes, aga see on seotud eelkõige sellega, et need masinad tahavad ka oluliselt põhjalikumat puhastust, sest loomadel on ju komme igasugu eritisi ning batsillusi endast maha jätta. Lisaks saab juhtide kohustuseks ka haiged, operatsioonijärgsed või vanad koerad kenasti kasvõi tuppa tagasi aidata.

"Kes on see salapärane võõramaalane?"

Kes on see salapärane võõramaalane, keda nii siin kui sealpool Maarjamaal koeri parseldamas nähakse?

Miks ta loomad pikkade aastate jooksul pidevalt "kogemata" viga saavad ning nendega seotud haiguslugude arv on pea sama paks nagu Piibel?

Kas tegemist on mingi salajase koeravõitluste korraldajaga, et ta loomad nii armilised on?

Kes ja miks küll võtavad inimesed temalt väljamõeldud nimedega uusi tõugusid?

Kas Rakveres nähtud dobermanni kutsikas jõudis tõesti Tallinna varjupaika, sest ta hüljati?

"Veebiloomakaitsja loogika ..."

Lähen mina eile kliinikusse kellegi kodanik Ericku koera vaatama, kes oli nii masendavas seisus, et mul puuduvad antud juhul väljendid selle kirjeldamiseks. Ei ma lambist osanud minna, aga kutsuti, sest vajati sekkumist kuna härra võis koeraga ka minema jalutada.

Ootesaal on rahvast täis ja vestlen siis väidetavalt ameerikamaalt pärit härraga, kelle üks koertest on TAAS KOGEMATA väga raske trauma saanud. Kaugemas nurgas istuvad mees ja naine. Mind nähes, tulevad ligi ja naine teatab:

"Liit võttis koera ja liit andis koera tagasi, aga ikka on Valner süüdi!?"

Täna küttis kirgi Tessa nimeline koerake, kes loomakaitse liidu poolt omanikult ära võeti. Omanik nuttis ja tegi politseile avalduse, et oma pereliige kätte saada.

"Koer lubati tagasi anda, aga Kristi Metsa valetas mulle. Täna ähvardas ta juba politseiga kui ma Tessast ei loobu. Ma ei kavatse temast mitte mingil juhul loobuda! Koerad läksid lihtsalt kaklema, ma pole teda väärkohelnud!"

Rubriik "Palju toredaid inimesi - vol.1100"

"Kas Valner jah?"

"Mina näh, mis mureks"

"Ma kajakapoegade pärast helistan"

"Praegast pole ju poegi!"

"Ma ettenägelikult helistan juba järgmise aasta pärast."

"Nii ja mis nendega järgmisel aastal siis juhtub?

"Nendega ei juhtu midagi, aga minuga juhtub?"

„606 inimest annetas kampaania käigus loomade raviks 6060 eurot!“

Loomapäästegrupp MTÜ alustas „Ülemaailmsel loomade päeval“ kampaaniat ja kutsus häid inimesi helistama annetusnumbrile või tegema annetuse pangakontole. Arvesse võeti 4.oktoobrist kuni 4.novembri südaööni tehtud kõned ja ülekanded. 

Ühtekokku helistas või tegi annetuse 606 loomasõpra ning tänu neile kogunes vigastatud loomade ja lindude raviks 6060 eurot. Ainulaadse särgi võitis fortuuna tahtel tallinlanna Marta Dubs.

"Käisin pangas laenu nõutamas"

Läksin mina panka ja ütlesin oma arust neli võlusõna:

1.MTÜ
2.Loomad
3.Kaubik
4.Liising

Laenuhaldur läks näost kaameks, hakkas värisema ja vajutas paanikanuppu. Turvamees jooksis mind pikali. Nüüd ootame politseid. Hoian teid sündmustega kursis ........

"Paneks või nööri kaela. Nii kurb asi juhtus ..."

Nii vaikseks kõik on jäänud mu ümber ja mu sees. Mingit sihti ja eesmärgiraasu enam pole. Varem olid vähemalt kord kuus jõulud kui pidin ühes asutuses käima!

Masendus, meeleheide, depressioon, suitsiidimõtted. Mida küll teha ja kuidas ma üldse suudan edasi elada?

Jõhker  tulevik, sest eile oli minu ja kauni kriminaalhooldaja romantika piire avardava ja igale lembefilmile silmad ette tegeva armuloo traagiline lõpp, sest katseaeg purjus peaga sõitmise eest sai läbi.

"Miks kohtunik küll nii lühikese karistuse määras? Päriselus tore inime, aga kohtusaalis nagu kade eit! Ta tegi seda nimme ja sadistliku rõõmuga!", kirusin rasket saatust mõtteid oma ainsale lohutusele suunates.

"Tõmbame nädalale joone alla - enamus elukatest jäid ellu ja üks kaubik vurab juba ringi!"

Ülitöine, aga kokkuvõttes hea nädal oli. Tõtt-öelda olin ma eile läbi nagu Läti raha, aga kogu see rapsimine läks vägagi asja ette. Kõik vigastatud loomad ja isegi linnud, peale kahe kiisukese, jäid pärast kokkupõrget autodega ellu. 

Jeee, katame lauad ja loodame, et nädalavahetus nähtamatuid liiklusohvreid juurde ei tooda!

Pärnumaal peksis üks pere napsitamise käigus kutsika jalaluu puruks. Koer on Loomapäästegrupi valduses ja operatsioon möödus edukalt. Täna jõuab asi ka politseisse - meie kaebame looma julma kohtlemise üle, koerapeksjad aga kutsika varguse peale ning arvatavasti hakkavad pollarid palehigis just viimast uurima. Sestap on looma turvalisust silmas pidades parem kui ta „haihtub või sureb" ja enam ma temast suurt juttu teha ei saa .....

"Kelle mobiil?"

Hommik. Udu. Parajalt unine veel. Telefon heliseb.

"See pole ju minu helin!", uurin oma moblat, mis oli vaiki nagu sukk. "Kus kurat see laul siis tuleb? Mõnes autos tümps käib või kostub lausa lausa majade juurest"

Korraga jääb Ruudi seisma ja liigu enam mitte üks meeter. Lähen uurima ja seal see lustikummut siis lebas ja omaette jorises. Plaanisin mõnele numbrile tagasi valida, et omanikku tuvastada, aga aparaat viskas pildi tasku. Kodus laadisin teist natuke, aga tolku sest polnud - kaart nimelt lukus.

„Loomapäästjad koguvad annetusi spetsiaalsete kaubikute ostuks“

Loomapäästegrupp MTÜ alustab kuni aasta lõpuni kestvat kampaaniat, mille eesmärgiks on koguda annetusi väikeloomade vedudeks sobilike kaubikute ostuks.

Täna transpordivad ühingu vabatahtlikud õnnetustesse sattunud ja haigeid loomi tavaliste sõiduautodega, mis on aga ohtlikud nii liiklusohutust silmas pidades kui ka loomatervise seisukohalt.

Ühtekokku loodetakse heade inimeste abiga soetada viis varem Päästeametile ja politseile kuulunud spetsiaalselt teenistuskoerte veoks ümberehitatud kaubikut.