"Väga normaalne temaatiline Hiina loomasõbra luuletus"

Puud põlevad kenasti, varsti toit läheb ahju,
aga praadi pole - sellest on tuline kahju
ajan vatid selga, tõmban käima sae,
vean kondid külma õue, toon ära selle prae.

Kõnnin pargis, daam koerakesega tuleb vastu,
sama uhke, ülbe ja isekas nagu puhastverd ratsu.
Vaatab mind vaevalt ja on edasi range,
vahi vanamutti raisk - kohe oled hirmust kange!

Kätte sain koera - ei ta enam klähvi ega rooja,
külmunud looma aitan ahju sisse sooja ....
Oi-oi-oi, see lugu on paha ja on üks suur viga,
meie jaoks muidugi, sest meie sööme siga!