"Kui ta püsti aidata, siis paneb punuma nagu noor koer ja isegi libedat põrandat ei kartnud. Õues tegi ka kõik hädad kenasti ära.
See oli hea õnnetus, sest nii mõnedki tervisehädad tulid veel välja ja need saab kenasti ära parandada", vahendas loomaarsti sõnu kliiniku assistent Karin Krutob. "Bosse edasine eluke jätkub hoopis uues kvaliteedis!"
"Laske mind siit haigemajast juba välja! Ma olen absoluutselt terve ja pean õhtul vahti pidama, sest üks punase jakiga paks vanamees tuleb külla, aga ta tahab teinekord vajalikke asju kaasa haarata kui end hiilides minekule sätib", noogutas koeramürakas Bosse nõudlikult kaasa.
Forte oligi tegelikult see, kes hädasolijat märkas. Lubasin talle kenat kingikotti ja see sai ka nagu kord ka kohus üle antud.
"Ole meheks Forte, et Bossele appi läksid."
"Ei läinud ma kellegile appi. Tahtsin lihtsalt seda segast vanurit lähemalt näha. Pole ju normaalne, et sellise külmaga vees sulistatakse! Eks ole? Aga anna nüüd mu kott siia!"
"Ei kartnud ma kedagist, aga anna mu kott juba siia ja ära räägi nii pikalt!"
"Milline oli esmaemotsioon?"
"Mees! Ära mängi oma saatuse ja minu närvidega! Kott siia!
"Ole hea ja lase hea maitsta"
Forte nuuskis kotti nii ümbert kui seest ja sai lõpuks närimiskondi hambusse, mille pistis nahka loetud minutitega.
"Anna veel, anna veel!"
"Ei ole eriline vaid täiesti tavaline lambakoer. Hoopis sa ise oled imelik, et korralikule koerale kassipildiga koti tõid!"
Mnjah ja midas muud kui ho-ho-hooo selle jutu peale! Hääd jõulu!
