"Taadu-Aadu - naiste sebimise salarelv!"

"Kuidas sa naisi sebid? Sa lausa niidad ju neid!", on kutid ikka kadedalt pärinud. "Me ei saa kuidagi neid enne voodisse kui naiseks ei luba võtta!"

Tõsi, praegusel ajastul, mil moraalinormid on üliranged, ei leia taolisi naisi tõesti palju, kes enne kirikus käimist ja altari ees põlvitamist sind oma koikusse tihkaks lasta. Kuidas see aga minul õnnestub? Kohe selgitan, sest ega ma mingi kade poiss ole ja ega mina nimelt panustan Taadu-Aadu šarmile.

""Liikumisvõimetu" Albu-Jesper armastab üle kõige jalutada!"

Käega lööjad ja surma soovitajad - pettugu!

Pahasoovijad - häbenegu!
Heasoovijad - naeratagu!
Koera- ja loomasõbrad - rõõmustagu!

Just nii liigub üks maha kantud ja ripakile jäetud endine liikumisvõimetu koer oma parematel päevadel.

"Ei ole mõtet sitaga jännata ja taolised tuleb kohe magama panna! Loomakaitsjad on idealistid ja mõttetud lollid!"

"Ausalt või tarkpead? Äkki mõtlete ringi?"

"Mida küll nende "šveitslastega" tehtud on, et nad niimoodi inimest kardavad?"

Harva juhtub, et oled õigel ajal õiges kohas. Eile igatahes olin ja sain tuttavaks üliargade "šveitslastega", kes kartsid inimest nagu tuld.

Nad toodi Saaremaale uude koju esmaspäeval ja praktliselt lamasid sama koha peal ehk toa nurkades värisedes kuni tänaseni. Õue ei läinud, hädad tegid alla. Inimesed ei saanud hakkama ja muretsesid. Kihelkonna sotsiaaltöötaja hakkas abi otsima ja seda koerad ka said.

"Mis pildilt nägemata jääb?"

Pilt võib rääkida palju, väga palju. Mida sellelt pildilt näha saab?

No näiteks seda, et paremal all nurgas sööb Taadu-Aadu koos metsjänesega grillribi. Veidi kõrgemal näitab aga punahirv naabri-Antsule kätte elektrikarjuse nõrgad kohad.

Pildi all, otse keskel aitab sõbralik merikotkas sookurel mune haududa ja eemal merel paistab küürvaala selg. Ilmselt seesama, kes Viiburi sadamas hiljuti end ilmarahvale näitas.

"Oluline teadaanne! Tulevikus palun mind doktoriks kutsuda!"

Hiljuti oli teles lugu skandaalsest dr.Kiropraktikust ja nüüd on ka mul enesel põhjust samal teemal rääkida. Teatavasti on günekoloogia teadus naise organismi ehitusest ja talitluse eripäradest. Selles valdkonnas saavutasin läbi elu kestva õppe ja tavapraktika käigus omandatud teadmiste doktorikraadi juba paar aastat tagasi, aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Täna tahtsin teiega jagada nimelt hoopis seda uudist, et nüüdsest olen ka koerte silmaarst, mis asetab mind tavaloomaarstidest tagasihoidlikult öeldes isegi tugeva sammukese kõrgemale.

"Lustlikult koos Katriniga suvele vastu!"

„Sinu isikukoodi numbrite ja sünniaasta summa annavad selgeks vastuseks, et hoia Katrinitest eemale. Sellenimelistega sul ei vea ja pole mõtet proovidagi“, ütles üks tähetärk, kes üle kõige juuksurit ja habemeajajat kardab. „Et asi ikka kindel oleks, siis kas panen sulle kaarti ka?“

„No pane.“

„Tõmba siit hunnikust üks välja.“

„Näe kuninganna tuli.“

„Ei ole kuninganna! See on Katariina Teine, mis omakorda kinnitab isikukoodi talletatud sõnumit kosmosest - hoia Katrinitest eemale! See pole nali vaid tõsiteaduslik fakt! Kas avan su tšakrad ka?"

"Hommikune telefonikõne ühe sõbrantsiga"

Minake: "Ära passi linnas, tule parem maale!"
Temake: "Oleme ainult kahekesi?"
Minake: "Jep."
Temake: "Siis ei julge!"
Minake: "Miks?"
Temake: "Hakkad ju seksuaalselt ahistama!"
Minake: "Hakkan."
Temake: "Seejärel kisud mul riided seljast ja hakkad kiusama!"
Minake: "Tõsi! Veel enne kui tere ütlen."
Temake: "Lubad?"
Minake: "Luban!"
Temake: "Järgmisel nädalavahetusel proovin tulla."

Mnjah, saa siis aru .......

„Sattusin räige rassistliku rünnaku alla!“

Eile linnast naastes lausa nutsin vihast ja solvumisest. Millimeeter oli puudu, et oleks helistanud Katrin Lustile, sest kes see siin ilmas ikka solvatute ja rõhutute eest seisab, aga siis tuli meelde, et „Kuuuurija“ hooaeg sai läbi. Mis siis juhtus? Ma kohe pajatan teile, mis juhtus.

"Pääsuke - täiesti tavaline toalind"

Linnast naastes kuulen ülevalt korruselt linnulaulu. Pole võimalik ja kirjutasin selle "luulu" täiskarsklusega kaasnevaks negatiivseks kõrvalmõjuks.

"Küllap jätsid teleka mängima vana! Pole see mälu sul enam endine!", arvas Taadu-Aadu mulle kaastundlikult otsa vaadates.

Aga muudkui laulavad ja laulavad. Lõpuks läksin asja uurima ja seal need laululinnud kenakesti paaris kardinapuu peal istusid. Kuigi koerad pole sellised jõhkardid lindudega nagu kassid, siis jätsin Aadu ikkagi trepihalli - kunagi ei tea ju kuidas üks korralik "valvekoer"reageerida võib.

"Aadu käib ussidemaal rohtu söömas!?"

Terrassi all on meil rästkute kodu ja reeglid on paigas - nemad ei tule väga välja ja meie roni sinna alla.

Täna võttis aga Taadu-Aadu kätte ja sülitas kooseksisteerimispaktile ning läks "ussimaale" rohtu sööma! Olen hüppevalmis, et vajadusel appi minna ja maduussi tähelepanu endale tõmmata. Kutsun-keelan, aga Aadut ei huvita!

"Kuradi koer! Mis koer? Koerad ei söö ju heina! Kuradi lehm ikka!"

"Elvandisõnnik on parim, aga kanepikasvatuseks ei sobi!"

Eestlane tahab kevadel näpud ikka mulda ajada ja nii otsustasin minagi paar kanepitaimekest suureks kasvatada. Loomulikult oma tarbeks ja meditsiinilistel eesmärkidel.

Isegi linnainime teab, et kõik algab väetisest ja mida suurema looma „jääke“ kasutada, seda parem. Helistasin Mati Kaalule ja palusin abi.

„Tsau Mati. Kas sa saad mulle paar ämbrit elevandi sitta väetiseks anda?“

"Jesper puges äikese eest hirmuga voodisse!"

Ütleks kellegile sitasti või saadaks vähemalt peessegi? Pagan küll, aga ei viitsi! Ei taha ka! Imelik! Mitte mingit soovi pole kellegi päeva tuksi keerata! 

Niimoodi satub ju eestlus hädaohtu kui ka teised kallid kaasmaalased kenal päikesepaistelisel laupäeval samamoodi mõtlevad!

"Töine hommik"

Täna lõpetasin 4.sajandist pärit muistsete saarlaste ja viikingite asulakoha ehituse, mille ristisin "Saarhengeks". Aint ohvrikivi on vaja veel paika veeretada.

Inglased ja "Stonehenge" fännid on raevus, sest põhjalik uuring näitas üllatuslikult, et minu ehitis püstitati juba sel ajal kui keldid ja druiidid veel mööda puid ronisid ehk umbes 7000 aastat eKr 

Meie Muinsuskaitseamet igatahes tunnustas mu vaeva ning andis isegi tänukirja ja medali.

Nüüd jätkan A.H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" kirjutamist .....

"Koer on laste suhtes allergiline, sorry!"

Kindlasti olete näinud kümneid kui mitte sadu kuulutusi, kus üleöö tekkinud allergia tõttu loomast loobutakse. Et kriitika väiksem oleks, siis väidavad kavalamad, et lapsel on allergia ja selle vastu juba keegi sõna võtta ei julge.

Ma pole kaugeltki veel selles eas, et mulle meeldiksid noored tüdrukud ja sportautod. Ometigi libastusin üsna hiljaaegu mõne aasta vältel ka paari kolmekümneseks saava naisterahva otsa ning otse loomulikult tegid nad ka lapse saamisest ääriveeri juttu.

Täitsa jama ja kuidas sa ütled viisakalt, et ei mina lapsi taha ja üleüldse lapsed on vastikud! Eks ole?

"Rongilt löögi saanud Pirru saatus on heade inimeste kätes!"

Nooruke, pooleteist aastane kaukaaslase ja sakslase segu Pirru sai üle kolme nädala tagasi rongilt löögi ja vajus jõuetult maha. Ime, et ta üldse ellu jäi, sest enamasti lõppevad taolised õnnetused palju kurvemalt. 

Peremees, 70 kanti Karla Tamm tõi teki, et koer koju tarida. Koer kiljus ja karjus ning muidu ülisõbralik kutsa lõi hambad peremehele kätte kinni. Pole ka midagi imestada, sest valudes piinlevad loomad just nii käituvadki ja nendega tuleb väheke teistmoodi ringi käia.

Raplamaal, Kehtna vallas, Hertu külas elav Karla loomaarsti poole ei pöördunud, sest mehel on nõuka-ajast külge jäänud kindel teadmine, et loomi ei pea ravima kuna nad paranevad ise! Karla on tegelikult kogu maailma peale natuke kuri:

"Ronisin lõpuks taas selga!"

Tõsi ta on, et eile õhtul sain üle jupi aja taas nii kaugele, et ronisin lõpuks selga. Ammu polnud seljas olnud. Oma pool aastat vast juba või kauemgi veel. Noored kindlasti imestavad, sest nad tegelevad sellega rohkem, aga minu eas on igasugune selga ronimine kindlasti avalikku kelkimist väärt!

Algselt oli muidugi väikene saps sees, et kas ma enam üldse oskan? Ammu polnud ju seljas olnud! Sestap võtsin rahulikult, aga ajapikku lisasin tempot juurde. Siis hakkasin aga pelgama, et äkki teen liiga või lõhun vaesekese üldse ära. Kägises ja ägises teine mu all üsna vaevaliselt, aga pidasin seda normaalseks, sest ega esimeses nooruses pole enam temagi.

"Kisub kuumaks!"

Vahetult mere ääres varjus on praegu +27. Linnades ja sisemaal on soojakraade ilmselt veel rohkem. Igatahes jääge terveks ja ärge beebisid ega lemmikloomi autodesse jätke!

Need plekkuunid lähevad imesiva väga kuumaks ja praokile jäetud akendest pole tegelikult kasu! Ketikoerad ja teised õues elavad tegelased peaksid ikka varju ka saama ja pange neile palun värske jahe vesi samuti ette! Mina tänan!

Ilmselt oleks õige aeg ka pressikas välja saata. Selle blogi lugejad saavad homset pressiteadet juba täna kaeda:

„Magasin printsessi maha!“

Mehed on nagu lapsed! Tõsi. Mõned mehed on aga nagu täitsa beebid alles! Ja see käib juba otseselt minu kohta, sest päevast „titeund“ olen ma maganud kõikse aeg. Nii ka eile.

Ärkan poole viie paiku, valan kohvi ja lähen terrassile suitsu tegema. Korraga märkan kännule asetatud kommikarpi, viinamarju ja kirjakest:

„Kallis Heiki,

Kuna magad oma õndsat iluund, siis ei hakka sind üles kolistama. Tõin sulle kommi, viinamarju ja mandleid.

Tupsu Taa-taa printsess“

"Ärge süüdake metsaasukaid põlema!"

Kasse ja koeri sa ju ei põleta?
Siile ja teisi loomi-linde aga küll!
Imelik! Kuradi imelik!

Eestimaa Loomakaitse Liit

11.05.2018
Pressiteade

„Ärge põletage loomi ja linde ära!“

Kuigi kulu põletamine on Eestis aastaringselt keelatud, siis eelkõige just aprillis ja maikuus seda siiski kahetsusväärselt palju tehakse. Nädalavahetusel lähevad taas paljud inimesed suvilatesse ja maakodudesse, võtavad ette koristustööd ja süütavad kulu või prahilõkked. Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) palub mõelda lisaks muudele ohtudele ka tules hukka saavatele väikestele metsloomadele, kahepaiksetele, lindudele ja roomajatele.

"184 naist päästetud! Esimene avalik tšakrate avamise päev oli üliedukas!"

Loodus ei salli tühja kohta ja nii kui mentor Mang kurjade inimeste tõttu pidi oma üllast missiooni vähendama, siis asusin kohe ise platsi. Hommikul postitasin Facebooki ettevaatliku kuulutuse:

"Avan (naiste) tšakraid Tallinna Raekoja platsil tööpäeviti 10.00 - 14.00

Tavaseanss 45.-
Süvendatud avamine koos tuti ja rindade silitamisega 70.-
Veel "süvendatum" seanss koos hilisema tšakrate sulgemise ja õnneliku lõpuga 150.-

Seoses suure nõudlusega vajalik eelregistreerimine. Astuge ligi!"

Ja naisi tuli! Sotsiaalmeedia on ikka vägev, aga ma poleks unes osanud ka ette näha, et Eesti naiste tšakrad niiiiii kinni on! Algus oli raske ja MUPO ajas meid Raekoja platsilt ära.

"Kes on lihaveis? Loomulikult liha sööv lehm, kellele ennekõike maitsevad koerad!!"

"Tere lehm!", tervitan maja kõrval mäletsevat juhtlehma. 

"Oot-oot-oot! Ma pole sulle mingi lehm! Ära solva! Ma olen lihaveis!“

„Mis mõttes?“

„Asi on väga lihtne tegelikult. Kuna väga paljud inimesed on hakanud veganiteks ja meie looduslik toidubaas on oluliselt vähenenud, siis hakkasime meie olude sunnil liha sööma! Nüüd me olemegi antiveganlehmad ehk lihaveised kui soovid. Hääl lapsel ikka mitu nime!“

"Palju lapsel peab liikumisruumi olema?"

Lapselaps tuli ootamatult nädalavahetuseks külla, aga mul oli naabri Hiljaga saunaõhtu plaanis. Palja ihu, eriti veel vanaisa oma, nägemine võib aga õrnas hinges tekitada eluaegse sügava trauma. 

"Mida teha? Kuidas last säästvalt vastutustundlikult käituda?"

"Taadu-Aadu uus amet - kaardilugeja"

 Autosõit pole Taadu-Aadule varem meeldinud, sest süda läks pahaks. Ta küll jooksis järele, aga rohkem ikka sellepärast, et ma minema ei läheks. Sestap pidi alati vaatama, et koer sel ajal toas oleks kui minekut teen.

Nüüd on aga asjalood muutunud ja pärast seda kui vurasime ilma ühegi "ropsita" maha üle 350 versta, teda masinast enam eemale ei saa. Enam see sõiduke tal sisikonda keerama ei pane kui eilne välja arvata. Aga see oli ka puha oma süü - enne pugisime korralikult kõhud liiga täis ning sõit venis ka pikemaks kui algselt plaanitud oli.

"Puhkus maal? Ära seda küll tehke!"

"Puhka Eestis! Puhake maal - siin on vaikus ja rahu!", keelitavad reklaamid.

"Jeee, siin on tõesti vaikus ja rahu!"

Näete ja kuulete ise videost, millist põrgulärmi ma viimased nädalad taluma olen pidanud! Kell on üheksa õhtul! Ma nõuan vaikust! Mul on inimesena selleks õigus! 

Aga see pole veel kõik. Maja juurde tulevad ka hüljatud näljased lehmad ja röögivad meeleheitlikult "muu-muu"! Vähe sellest! Neil on praegu ka kutsikad, kes teevad samamoodi "muu-muu", ainult, et niiii peenikese häälega, mis lausa lihast läbi lõikab! Kõik põllud on siin tegelikult hüljatud lehmi ja hobuseid täis. Rõve koht!

"Peame vastu! Natuke on vaja veel kannatada!"

Päikese käes ligi +40! Vastik!
Varjus tuul ja +27. Natuke parem, aga mitte piisavalt!

Õnneks varsti-varsti algab suvi ja läheb taas jahedaks. Peame vastu! Me suudame, kannatame ja ootame selle üheskoos ära! Natuke veel ja siis saame oma armsad palitud ja joped taas kappidest välja võtta! Jeee!

Jääge terveks sõbrad, sugulased ja võhivõõradki! Natuke veel .....

"Taadu-Aadu sai vanuigi trepist käimise selgeks!"

„Inimene õpib kogu elu!“, on teada-tuntud tarkusetera. Tegelikult õpivad ka teised elukad, kuigi me kipume neid üksjagu juhmimateks pidama. Ka 13-aastasel Taadu-Aadul oli eile näiteks suur õpipäev ja nimelt õppisime me trepist üles minema.

„Raske õppustel, kerge lahingus!“, oli meie sõjahüüd kui selle hirmsamast hirmsama julgustüki ette võtsime. Taadu nimelt polnud varasemalt treppi näinud ja see ajas hirmu naha vahele.

"Nüüd on vist minek ....."

Tegin pakisuppi ja maitses hästi. Nüüd vaatan pakendit - kõlbulik kuni 03.2013

Mnjah, siin vast pikka pidu enam pole. Looja ette on vaja aga puhta südamega astuda. Sestap hakkan pihtima:

• 2.maailmasõda. Ei alustanud Hitler. Mina ikka!
• Kennedy tapmine. Ei olnud Oswald. Mina ikka!
• Antsu ja Mare kolmas laps. Süüdi, aitasin kaasa.
• Helmi kuuekümnendatest pärit trussikute nöörilt pätsamine.Mina
• Kallase 10 miljonit. Tegelikult minu käes.

Suuremad asjad said vast loetud. Viskan nüüd kotile ja eks siis näis ......