"Võib-olla neid polegi rohkem ja inimesed lihtsalt liiguvad rohkem looduses ringi? Ei tea, ei tea - pole üle lugemas käinud."
Ettevaatlik tasub aga olla ja siinjuures pean tänama Terje Parrat, Kaitseliidu luurajate koolitajat, kes ühe karumaskeeringu laost tuuri pani ja mulle suve lõpuni kasutada andis. Eesti sõjavägi kasutab täpselt samasuguseid. Pidi olema väga looduslähedane ja täpselt karu moodi. Ei tea, ei tea - pole karu kunagi näinud.
No ja "asjatasin" eile õhtul järve ääres kui karu korraga tuligi. Nuusutas ja nuhkis, patsutas pepule ja ähkis ning siis kukkus heast peast külili maha.
"Äkki seetõttu, et mul "saba" tolknes eespool? Ei tea, ei tea - pole õrna aimugi, kus karu saba asuma peab ja mis ta minestama pani?"
Siis hüppas põõsast välja keskkonnainspektor joonlauaga ja mõõtis karu üle:
"Miks te alamõõdulise järvest püüdsite ja kas teil kalastusluba on üleüldse olemas?"
Selgitused, et tegu on karu, mitte kalaga riiklikku looduskaitseametnikku ei kõigutanud ning asi päädis 550 eurose trahviga.
Vähemalt olen elus, mitte karumõmmi kõhus. Aitäh Terje! Siiralt! Kaitseliit peaks aga soetama veel paremad maskeeringud - ametnik sai ju aru, et ma karu pole! Võib-olla sattus lihtsalt vähe haritum olema. Ei tea, ei tea?