Täna sattusin eksnaiskaga juttu puhuma ja tal mure suur:
"Mu kassike tahaks nagu oksendada, aga ei saa ja ajab vaid vahtu välja. Muidu on terve, sööb-joob, mängib. Mis tal küll viga on?"
"Ilmselt karvapallid kõhus. Ta ju pikakarvaline ka. See on köki-möki, aga uurime kui vaja."
"Oi-oi-oi vaesekene! Miks nad küll end lakkuma peavad?"
"Säh või nüüd on kass korraga VAESEKENE! Kui mul sinu pärast magu karvu täis oli, siis polnud mingit kaastunnet!"
"Mis mõttes minu pärast?"
"No see keelekavärk - 5 aasta jooksul 123 tundi ja 48 minutit kulus sellele. Ma pidasin arvet! Täna on enamus naisi kiilakad - täielik lageraie, aga siis oli meeste eluke ikka täitsa ohus! Suur ime, et ellu üleüldse jäin!"
"Ole vait" Ega ma siis nüüd nii "selline" ka polnud!"
"Mis ole vait? Muidugi olid! Seda "põõsast" oli isegi kosmosest näha! Seal oleks saanud peitust mängida!"
"Issand kui loll sa oled! Nii hea, et me enam koos ei ela!"