Siit võiks tulla üks tore nädalalõpulugu, aga võtan veidi sõnade säädmiseks aega, sest Läänemaal, Taebla külas toimuv vaenulik sotsiaalporno jättis mulle kui kõrvaltvaatajale parajalt viletsa meki suhu.
Äkki antud juhul ei tuleks esmajoones üldse loomi aidata vaid selle pere 11 aastast poega, keda teised küla lapsed mõnitavat ja lausa peksvat?
Külarahvas mõistab emale süüd ja ei mina tea millepärast. Äkki üksikemadus on viimases "voorusekantsis Tajeeblas" senini tabu? Äkki ei tohi Läänemaa naine lapsi eri meeste käest saada? Ei mina tea, aga nii nad teda vaenavad ja kiruvad.
Teised lapsed kuulevad kodus oma vanemate hala pealt ja hakkavad ka kirutava lapsi vihkama. Lapsed on toredad! Tõsi, aga needsamused kullanupukesed võivad ka väga julmad olla! Sellised lapsed ei ole enam toredad vaid .......
Minu asi on loomi aidata ja seda ma teen. Antud juhul on aga probleemide sasipundar veidike laiem. Kindlasti on emmel mingi süü ja ka minul on seoses loomapidamisega talle ehk mõned etteheited. Raske juhtum ja pean vähe seedima kuidas ja kas üldse sellesse loosse rohkem sekkun. Kas sellest üldse kirjutan? Pole vist väga minu asi väikese eesti küla üsna tavapärast paska ilmarahva ette laiali laotada? Keegi pole ju palunud, aga kuidagi kripeldama jäi.
Minu asi on loomi aidata ja seda ma teen. Antud juhul on aga probleemide sasipundar veidike laiem. Kindlasti on emmel mingi süü ja ka minul on seoses loomapidamisega talle ehk mõned etteheited. Raske juhtum ja pean vähe seedima kuidas ja kas üldse sellesse loosse rohkem sekkun. Kas sellest üldse kirjutan? Pole vist väga minu asi väikese eesti küla üsna tavapärast paska ilmarahva ette laiali laotada? Keegi pole ju palunud, aga kuidagi kripeldama jäi.
Täna võime aga rõõmustada küll - võetud, ära antud, siis surmasüstist päästmiseks taas tagasi võetud ja nüüd naabrite survel uuesti ära antud Bosse eksirännakud on loodetavasti läbi. Muide, ka Rokile on mul kodu olemas, aga tõmban korraks pidurit. Ma pea vähe enesega aru pidama, et ikka õieti käituks nii koera kui pere suhtes.
Äkki peaks loomapäästegäng hoopis Roki pere poole asuma ja sülitama avalikult nii külarahva kui vallavalitsuse peale? Jätaks äkitselt ühe korraliku rögaläraka ka piirkonna konstaabli jaoks varuks, et see talle verbaalselt näkku sülitada? Palju küsimärke ja mida rohkem süüvin, seda rohkem neid juurde tuleb.
Bosset täna ära tuua oli ka endale emotsionaalselt raske. Kurb oli kuidagi. Nuttev perenaine, segaduses koer, laps. Koju jõudes kallistasin enda koeri kohe kõvasti-kõvasti. Õnneks neid taoline "olude sunnil-asi" asi ei ohusta ja nende elus on üks väga kindel asi, mis ei muutu - mina! Vähemalt nii kaua kui eluvaim sees, mõistus peas ja liikuda suudan. Ja kui saatus nöögibki, siis on gängi asi nende eest seista! Nii palju on nad mulle ja mu loomadele võlgu küll!
Katame lauad! Palju õnne Bosse! Sisetunne ütleb, et sa võid nüüd sama kindel olla nagu mo Ruts ja Nõps!
