Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodan, et hea lugeja oskab lorajutu ikka ää tunda. Sellest blogist ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega ikkapees, siis nii ka kirjutan. Olen nagu olen ja vaevalt enam muutun. Ma ei proovigi sulle ega kellegile teisele meeldida. Nüüd tead vähemalt arvestada ja loodetavasti pikka viha ei pea kui mõni mu jutuke või arusaam vastumeelt on.
26 veebruar 2020
"Sööme lund!"
Väljas sajab laia lund, minna õue puudub sund, vedelen koikul juba tund, aga ikka ei tule und.
Lähen siiski õue, saan talvetunde põue, söön ära kogu lume, kollast muidugi, see teeb hea une!
