Loomaakaitse Liit sai teate prouast, kes Haapsalu vanalinnas 3 euroga kassipoegi müüb, mõned päevad tagasi. Läänemaa kassiinglid, väsimatud Kaija ja Cim, kimasid kõiki teadaolevaid liikluseeskirju eirates tuhatnelja kohale. Ja tõesti, proua oli ennast lossimüüri ääres kenasti sisse seadnud: „Astuge ligi, astuge ligi, värsked ahjusoojad armsad kiisupojad ainult täna ja ainult teile – 3 eurot tükk!“
Mis seal siis ikka? Las aga müüb, sest ega see keelatud ole. Loomakaitsjad muidugi leidsid mille kallal nokkida – ilm oli palav ja juua polnud kaasas. Toitu ka mitte. Lisaks oli pisikesed hiirekuningad tatised. "Hea" proua ise muidugi probleemi ei näinud: „Mida teie ka kassidest teate? Nad on täitsa terved. Mul on aastakümnete pikkune kogemus!“
Proua riigikeelt ei mõika. Kaija ja Cim on aga vene keele koha pealt täielikud põmmpead. Ega ma ise ka mingi vene fill ole ja kuigi ise räägin seda keelt kõvasti ja valesti, siis aru saan pea kõigest. Soome ja inglismannide keelega mul täpipealt sama lugu. No ja päringi siis kassisõbrast proualt, et kus ja mis ja kuidas?
Äkki ma olen loll. Äkki ma siiski ei mõika vene keelt, aga Eleanora ütles justkui, et need kiisud on ühe Leningradi tsirkuse õhuakrobaadi, kes kassiks muutus, järglased ja tema hoiab seda ilmaimet elus!!! Nüüd mul jooksid küll kuulid kokku. Kas seal Haapsalus möllab mingi bakter, mis kassisõprade ajusid järab? Samas jällegi Cim ja Kaija ajavad vahetevahel harva ju täitsa normaalset juttu ka! Nemad ilmselt veel nakatunud pole.
Ei saa ju olla tõsi ja küllap ta tahtis ikka öelda, et need kassipojad on Leningradi loomatsirkuse kass-õhuakrobaadi järglased. Nii ma arvan, aga no küll ma uurin seda kunagi hiljem täpsemalt järele. Igatahes pärast kõne lõppu korjas daame oma kodinad kokku ja tegi kiirelt minekut. Kuna Kaija ja Cim talle ei meeldinud, siis leppisime kokku, et mind ta ikka koju sisse laseb, siis saan ise juba veenduda kuidas need kassid elavad ning saan ka nende tervise kohta diagnoosi panna. A-ha-haa, mina olen nüüd küll see eriline kassitark ju!
Hilisõhtul tuli aga sama kassitädi kohta uus teade: „Mingi hull mutt surus mu lapsele kassipojad pihku ja kadus ise nelja tuule poole. Laps ei julgenud kiisusid aga koju tuua, pani nad padjapüüri sisse ning peitis tühermaal heina alla!“
Cim ja Kaija ajasid ennast koikust välja ning tormasid kiisupoegi päästma. Ühe said kätte, aga teine oli kadunud nagu tinatuhka! Päästetud sai umbes kolme kuune emane kassipoeg, kes paraku oli üliarg. Kaija ise ütles nii: „Sellist hirmu pole enam ammu ühegi kassi silmis näinud , aga asjaolusid arvestades on see hirm ka loogiline.“
Vat selline hull lugu ühe Uuemõisa hullu kassimutiga. Tõenäoliselt pean pressiteate valmis kirjutama ja Haapsalu lapsi ning nende vanemaid hoiatama. No kurat võtaks! See on ikka sigadus kuubis, et mingi segane tegelane terroriseerib väikeseid lapsi ja surmaga ähvardades neile imearmsaid kiisupoegi pähe määrib!