"Tulevi teine tulemine"

Kui mõned päevad tagasi siin naistest ja rahustitest kirjutasin, siis vihjasin ühe „kollase staarikese“ sõltuvusele ja pidasingi silmas just Triinut. Teine katse ohvrit teeseldes mammonat kokku kraapida läks seega luhta. Tänu temasugustele ei julgegi aga enam kellegagi ühte heita kui kasvõi paar pokaali veini temakesel hinge all on. Äkki ütleb, et uimastati ja vägistati!

Advokaat Viktor Turkin kirjutas selle loo kohta nii: "Triin Tulev tembutab jälle... Kahjuks või pigem õnneks kipub seesuguste afääridega, millega kuulsust ning (esmajoones) majanduslikku kasu soovitakse, minema sageli nii, et kui esimene neist õnnestub või peaaegu õnnestub (pean silmas siin Rasmus Vesiloo juhtumit, mis veel lõpliku lahendita) kaotakse edasiselt igasugune reaalsustaju ning planeerimisvõime ning üritatakse varasema õnnestumise eufoorias ning lahmivalt algatada üha uusi ja uusi skeeme, mis paratamatult sellisel kujul enam ei toimi ning peategelase enda varem või hiljem mudasse tambivad.“

"Sai aidatud üht memmekest"

Mu aia taga on bussipeatus ja eila õhtal sattusin lobisema ühe memmekesega. Uuris just teine posti peale kinnitatud graafikut ja päris mu käest siis kui palju on maad järgmise peatuseni. Bussi tulekuni nimelt olevat veel tervelt 10 minutit aega ja ta parem jalutab selle maha kui niisama passib. Vastasin kaheldes, et Raba peatuseni on oma 500-600 meetrit, aga kas tasub ikka vasta ööd seiklema minna, kui on suur oht ka sellest viimasest bussiloksust maha jääda. Teda see ei häirinud ja minema ta tatsas.

Isekeskis Miaga veel arutasime, et kui ta tahab peale jõuda, siis üritagu vähemalt kabedamalt käia, aga lõppkokkuvõttes, mis see ikke meite asi on. Ja umbes kolm minutit hiljem see juhtus. Kurve tagant hakkas paistma bussinina, aga memmeke oli jõudnud vaevalt et paarisaja meetri kaugusele. Nüüd oli kindel, et maha ta jääb. Midagi peab tegema, sest ei saa ju vanainimest lageda taeva alla jätta. Öös juhtub ka igasugu hirmsaid asju ja poleks sugugi ime kui ta kaakide poolt tühjaks tehtaks ja selle sandikopika eest lausa maha löödaks. Sa helde aeg ja Issake tule nüüd appi, sest äkki vägistatakse ka lõpuks ää. Ka seda asja on siin Nõmme vahel juhtunud küll ja küll!

"Meil on alati kiire, nii paganama kiire ....."

Kiire, meil on alati kiire ja nii kiire, et unustame inimesed enda ümber. Sõnades mida välja ütleme on nad mõistagi tähtsal kohal meie elus, aga tegelikult? Olen jobu ja seda sõna otseses mõttes ning täna tunnen seda taas eriti selgelt.

Sass, vana hea Vigala Sass soovis kõigile päikest ja läks teispoolsusesse oma esivanemate juurde. Mees, kellele ma suuresti ka oma elu võlgu olen, sest just tema sundis mind uuesti onkoloogide juurde minema, et oma kaela põhjalikumalt uurida lasta. Läksin ja tänu sellele sain veidi veel va ajakest juurde, et siin maa peal jalajälgi ja tobedaid nalju teha. Lubasin suure suuga, et lähen varsti talle taas külla. Võtan pool siga ja hunniku viina kaasa ning siis laseme lipsu lõdvaks ning teeme Triigi kadakate vahel ühed pikemad ringid. Kõik see oli oma viis aastat tagasi. Äkki veelgi enam aega tagasi, aga saarde pole rohkem vaata et jõudnuki.

"Aafrika katk"

Aafrika katk levib järjekindlalt Euroopa suunas. Vähemalt sigu oskame väga hästi ravida ja me lööme need raisad lihtsalt maha. Kahejalgse katkuga on lood veidi keerulisemad. Makedoonia küll kuulutas välja eriolukorra ja suunas piirile lausa püssidega sõdurpoisid. See on muidugi halb, sest kui seal piir pidama saadakse, siis katku jõuab Eestisse palju vähem. Seega jääb valitsevatel poliitikutel ja ärimees Nossovitel ka suur hunnik raha saamata-teenimata.

Loodetavasti neegrite invasioon siiski õnnestub ja nad leiavad raskuste kiuste tee õnnelikult Maarjamaale. Ja see on ainult tore. Nii vähemalt väidavad poliitikud ja igasugu tolerandid. Viimane tolerantsuse musternäidis oli see, et Rootsi tegi ringi nn rassistlikud linnuliikide nimetused. Aga latti saab veelgi kõrgemale tõsta ja näiteks Tübingeni linnapea Boris Palmeri aravates peaks pagulasi majutama ka eraomanduses olevatesse majadesse. Kui omanik nõus pole, siis mõistagi eramud sunniviisiliselt konfiskeeritakse. Vat see on juba tase ja ka Eestis see töötaks raudselt – kui venelased tulid, oli korteritesse-majadesse paigutajaid kui murdu, taasiseseisvudes hakati oma inimestele veel suuremat ülekohut tehes võõrastele tehtud ülekohut heastama ja üleöö said paljudest koduomanikest sundüürilised.

"Mia jäi Küüslaugu festariga väga rahule"

Miale meeldis ka Ülenurmel väga. Alul kui isegi sotti ei saanud mis või kuidas kõik toimuma hakkab pidi vaeseke veidi aega muidugi rihma otsas kinni olema, aga samas ega see ka mööda külgi maha jooksnud. Ja nimelt sel ajal kui ma mikrofoniga mööda platsi ringi sebisin ja kõigest väest oma eksistentsi õigustada üritasin tehti retriiveriprouale igati korralik ülekeremassaaž ja täielik karvahooldus. Häbi mulle, sest viimasel ajal olen küll igasugu kammimise unarusse jätnud.

"Mehepetmispüha"

Tänase pidupäeva tähistamise tuhinas ei tohi muidugi unustada rahvakalendrit ja nimelt on juba ülehomme taas käes vanade eestlaste üks suurimaid pidupäevi „Mehepetmispüha“. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud, aga tänapäeva inimesed ei tea sellest paraku enam suurt midagi. Piirkonniti on aga selle pidupäeva tähistamine hoo sisse saanud just tänapäeval.

Mida see Mehepetmispüha siis endast kujutab ja miks ta nii tähtis on? Olgu kohe öeldud, et see on puhtalt naistele mõeldud püha ja uskumuste kohaselt sõltub naise tulevik paljuski sellel päeval korda saadetust ehk otsesõnu öelduna siis mehe petmisest. Mehepetmispüha lõpetas suvise lõbustusaja ja alustas suurt talvist paastu, sest aastaid koos mehega elanud naised teavad vast kõikse paremini, et reeglina tuleb kodus seksi oodata teinekord pea sama kaua kui hingeõnnistust. Nagu vanasti, nii võisteldakse ka tänapäeval rohkemate petmiste nimel ja see tagab linaõnne. Isegi juhm peaks seega aru saama lihtsast tõest, et mida rohkem petad, seda pikemad linad tulevad ja see omakorda tagab pärast linade maha ärimist suurema kasumi ning sõltumatuse tüübist, kellega kord meeltesegaduses sai altarile astutud.

"Sai Küüslaugu festivalil koos madude, kõrberebaste ja teiste loomadegalustitud"

Tänavune Küüslaugu festar on läbi ja tõtt-öelda polnud juba ammu nii lahedalt aega veetnud. Naerda ja rahvaga suheldud sai igatahes kõvasti ja loodetavasti jäid ka külastajad rahule. Väike apsakas juhtus ka ja nimelt ajasin siin nädalajagu tagasi pulajuttu justkui oleks kõrberebane mul keele otsast tüki ära hammustanud. Säh sulle kooki moosiga! Ära sõnasin pagan küll ja sedapuhku ta tõesti kargas mulle näkku kinni. Eks loomake oli pikast sõidust stressis ja suur rahvahulk ajas närvi ka ja siis see juhtus. Küllap olin ka ise hooletu kui end juba liiga suureks sõbraks pidasin, sest enne polnud ta ju sellist trikki teinud! Igatahes jama kui palju ja kõik käis sajandiksekundiga. Ja seda veel enne suurt avapauku -  maa ja ilm puhta verd täis ning mokk pooleks nagu jänesel! Paras mulle, aga ei midagi hullu. Nii et lisaks headele mälestustele on mul momendil ka mõnusad kriimud näos. Nii et ärge ehmatage kui peaksime kuskil trehvama.