"Kuskil siiski kehtib ka pesitsusrahu"

Sama mätta teine kallas. Saaremaast siis jutt. Loodus hoopis teine, kuigi vahemaa pea olematu. Imeline.

Loomad ikka need, mis kõikjal. Küll aga pesitsevad siin lisaks luikedele veidi teistmoodi sulelised kui näiteks Sõrves.

Olen jälginud neid läbi binokli oma tunnikese või enamgi. Parem kui telekas. Täpselt nagu inimesedki kantseldavad linnud omi tittesid. Näikse, et igaühel ka oma iseloom. Üks on hellik, kes end pidevalt emme vastu surub. Teine jälle ulakas, kes kivilt vehkat teeb ja merd mõõtma sööstab. Siis vanad jälle paanikas. Ja mis pagana moodi need imepisiksed sulekerad suure kivi otsa saavad? Müstika.

Tõmbasime endid vähe eemale, et tüli mitte teha. Eks näis, kes siin juba elada võivad, sest elu pulbitseb eriti just praegusel aal igal sammul. Kuskil siiski kehtib pesitsusrahu ka päriselt.

Pildid pole suuremad asjad, kuigi mobla olevat "väga-väga". Jälle sain lüpsta! Õige kah - lollidelt tulebki raha ära võtta.