Liha ei huvitagi, tappa meeldib. Hea, et on olemas loomajaht, sest muidu killiksid nad inimesi. Tänu tehnikavidinatele võrdub jaht juba maaslamava lapse jalgadega peksmisega - loomal pole vähimatki lootust ega võimalust pääsemiseks ja vat see pole enam jahipidamine vaid tapatalgud.
Droonid, gps-vidinad, mis koertel kaelaihmas jne. Nad tahavad ka öösihikuid, et pimedus enam looduse poolt antud kaitset ulukile anda ei saaks.
Milline hakkab jaht välja nägema aastal 2050? Ennustan, et Eesti jahimees istub soojas toas ja juhib drooni, millelt tulistabki. Metsas passivad odavtöölised Ukrainast nülivad naha maha ja toovad liha härrale koju.
"Mine pekki Heiks! Sa oled ikka tõeline jobu! Jahti on peetud tuhandeid aastaid!", kurjustab mõni jahimees.
Nõus ja ei ole ka. Tuhandeid aastaid kütiti väheke teistmoodi ja pange aga kasetohust viisud jalga, visake loomanahk üll, haarake vibu, nuga või oda kaasa ja andke takka! Luban, et olen vait kui kala!
Kui karuga tagasi tulete, annan isiklikult medali ja ütlen, et olete kõvad mehed ja jahimehed. Täna olete aga ..... Ahh ei hakka parem ütlema, jooksete nagu plikad pisarad silmis herr Sarvele kituma ja seda jama nüüd küll vaja pole.
