03 märts 2020

"Tõeline visa hing - tuvi"

Bruce Willis elas "Visa hinge" nimelises laste jõulufilmis üle kõiksugu katsumused ja jäi ellu. Tühiasi ja filmis oleks igaüks meist ellu jäänud kui stsenaarium seda ette nägi. Päriselu on aga teine, aga sedapuhku näitas üks tuvike taas üles enneolematut visadust.

Kurblugu hakkas pihta täna hommikul Tallinnas, Nõmme teel, kus perenaine kuulis köögikapi tagant meeleheitlikku rabelemist. "Lind või suur rott", arvas ta, sest lärm oli ikka võimas olnud. Ise ta piiluda ei julgenud ja hakkas abi otsima. Pärastlõunal helistas naine lõpuks ka Loomapäästegrupi lühinumbrile 1414.

Õnneks pääses kapi pealt ligi ja väikese pusimise järel sai ka õhupuhastaja toru lahti. Sealt paistis üks suletomp, kes peadpidi aparaati pugenud oli. 

"Ta üldse ei liiguta ja on vist surnud. Kahju, et te varem ei helistanud."

"Ma helistasin kõikjale, aga abi ei saanud. Teie numbri leidsin alles pärastlõunal juhuslikult internetist. Võtke lind välja, sest ta hakkab ju haisema. Lõhkuge või kapp ära! Ma väga palun!"

"Ega sellest õhupuhastist praegu väga kasu just tõesti pole, sest see tegelane on seal umbselt kinni! Millal see lärm pihta hakkas?"

"Hommikul vara, kell oli veel üsna vähe."

Hakkasin ettevaatlikult lindu torust välja võtma, aga paras nöök oli seal kapi peal turnida ja lisaks ka käed ei ulatanud hästi. "Julma" ei tahtnud panna ja sestap proovisin, et nii kapp kui  köök ühte tükki jääksid.

"On ikka tüüp" Ilmselt ronis katusel asuvast ventilatsioonikorstnast sisse ja tegi paganama pika kukkumise! Üheksakordne maja ikkagi. 

Lõpuks sai kuidagi pidama ning ronis pea ees just teie kööki. Eks ta võitles kuni ramm sai otsa ning leppis saatusega. Vastik surm!

On ka taolisi juhtumeid, kus nad kukuvad ja jäävad toru põhja või seina taha. Ja siis nad seal hääbuvad, sest keegi taha ju seina sisse auku raiuda ja hiljem remonti teha. Ise ka ei tahaks! Kurvad lood, aga õnneks ei juhtu neid väga tihti."

Sel ajal kui kapi otsas seistes perenaisega lobisesin ja "tarka" panin, liigutas tuvi justkui ühte jalakest. Vaevumärgatavalt esialgu. Surusin näpuotsad õrnalt kerele - süda lõi ja suleline tegelane oli tõesti täitsa elus veel. Liiga vara kandsin teise maha.

Kas teie suudaksite sundasendis oma kuus-seitse tundi jutti olla? Olude sunnil vast ikka, aga see saaks olema üks ebameeldivamaid kogemusi teie elus. 

Tuvi kogus end ruttu ja tahtis minema putkata. Perenaine kiljus kui rattal, sest kartis väga.

"Ole nüüd! Ega see lõvi ole ju!"

"Ära too siia! Ma kardan. Teen parem akna lahti ja viska ta kohe välja."

Kuigi tegemist oli teise korrusega, siis ikkagi ma teda niimoodi vabastada ei riskinud, sest tiivad ja muud ihuliikmed olid tal ju kindlasti kanged. Oleks ikka narr küll olnud kui surmasuust pääsenud linnuke seejärel kivina end surnuks kukub. Eks ole?

Panin ta lõpuks paberkotti ja viisin õue. Tüübil polnud häda midagi ja sibas kohe linnumaja alla ning kukkus sööma. Selge see, kere ju hele ja energiat tuleb siva-siva varuda enne seda kui ilm pimedamaks ja külmemaks läheb. 

Lõpp hea, kõik hea. Muide, tuvid on ühed iseäranis pullid tüübid ja vintsked sellid, kuigi paljudele käivad nad närvidele ka. Tuvi võib olla näiteks puhta haige ja katki ning vireleda surmaeelses agoonias ning seejärel iseenesest paraneda ning tatsata ringi nagu poleks midagi olnudki. Vat nii!

Lind sai abi ja inimene ka. Puhta ilma rahata, sest taoliste päästmiste eest me vabatahtlikud inimestelt tasu ei küsi. Küll aga arvestame me looma- ja linnusõprade toetusega, kes vabatahtlikku loomapäästet elus hoiavad. Kui sulle taolised lood meeldivad ja sooviksid, et neid veel rohkem oleks, siis oleme annetuse eest juba ette tänulikud!

Loomapäästegrupp MTÜ
EE437700771003183318

Loomade-lindude ravi saab toetada ka meie annetustelefonile helistades:


900 1313 (5.-)
900 1414 (10.-)