"Siin ma magan keeleots suust väljas turvaliselt oma uues kodus, kust mind enam eales välja ei aeta. Nüüd olen ma kaitstud nii külma, nälja kui haiguse eest!
Haiguse eest pole mõistagi keegi meist kaitstud, aga ravita jätmise eest olen kaitstud küll. Imelik, veel hiljuti arvasin, et mulle pole siin planeedil kohta olemaski ja olin veendunud, et mind pole kellegile vaja."
Just hetk tagasi viskasime lepingule käpad alla ja Gavercat nr.15 ehk kuulus Happy läks ametlikult päriskoju.
"Ega sa jummala pärast sellele omanikule teda tagasi ei andnud, kelle juurest ta nii halvas seisus leiti?", pabistavad kassisõbrad.
Ärge hingeldage kullakesed! Kuigi pikem lugu Happyst ja tema vaevalisest teekonnast on blogis alles tulemas, siis etteruttavalt võin öelda, et kuigi vana omanik lubas maad ja ilmad kokku, siis ma siiski tema kätte seda paljukannatanud kiisut enam ei usaldanud.
Kes praegusel öisel tunnil veel üleval, need katku lauad ja läheme aga paksuks. Mul nii hää meel! Happyst oli mul kuidagi eriti mega-väga-üli-kahju ja elasin kogu hingest kaasa.
"Sööma-sööma lapsed! Jäätised ja kommid välja! Kui vanemad keelama kipuvad , siis öelge, et tervisliku toitumise alused!"
