"Jõuluks koju - Bosse 2"

Mäletatavasti on üks Bosse-nimeline vahva koer juba tänu Loomapäästegrupi postitusele armastava kodu leidnud. 

Nüüd on järg siis veel ühe Bosse käes, kes samuti ajale ja kurvale saatusele jalgu jäi. 

"Tere, mul on suur mure ühe armsa väikesemat kasvu koera pärast, kes on hetkel jäetud külmuma ketti Kadrina aleviku lähistel Lääne-Virumaal. Koer kuulus minu vanaemale ning valvas maamaja kuid kevadel kolis memm sotsiaalkorterisse ning koera ei lubatud kaasa võtta. 

Bosse jäi vanasse koju ja hetkel käiakse teda paar korda nädalas toitmas kuid lume tulekuga see võimalus kaob. Oleme otsinud talle omal jõul juba mitu kuud uut kodu kuid asjatult. Hetkel oleme kaalumas valikut ka koer "magama panna" kuid loodame, et äkki teie oskate ja suudate aidata nii mind kui Bosset."

Eutanaasia on alati kõige viimane variant ja sestap panen valmis kõik oma kahurid, et ka tillukese Bosse lausa eksistentsiaalne mure suure kogupauguga Eesti rahva ette tuua. Rääkisin eaka proua lapselapsega ning tema hinnangul on Bosse elu olnud kõike muud kui meelakkumine:

"Kuna koera on halvasti ja füüsiliselt koheldud terve ta elu, siis on tal vist lausa närvikahjustus kuid on võimeline olema väga sõbralik ja südamlik kui tema vastu mõistvalt ja hoolitsevalt suhtuda."

Vanaema küll hoidis, aga onu vihkas ja andis tappagi. Seetõttu on kutsa arg ja pelgab iseäranis mehi. Vaatamata väiksusele on Bosse-poiss ülitubli valvur ning võõrastele ei halasta. Kassid talle paraku väga ei meeldi. Praegu teeb ka hädad tuppa, aga võtab kenasti õppust kui keelata ja suunata. Kuigi väikese ketikoeraga pole käidud mitte kunagi arsti juures, siis ometigi on ta terve kui purikas. Suvel ussirohtu siiski anti. Niipalju lapselaps teadis rääkida ning andis oma esivanemate ja sugulaste koerapidamistavale hävitava hinnangu.

Ärge raisake palun oma aega tühjale kirumisele, et kuidas küll nii saab loomadega käituda. Saab ja neid vaesekesi on Maarjamaal sadu kui mitte tuhandeid! Bosse halb elu lõpeb aga loodetavasti nüüd ja praegu ning tänan kõiki jagajaid, kes aitavad seni üsna viletsalt elanud vaese koerakese teda väärivasse koju! Ketti me panna ei luba ja väike siledakarvaline kutsa peab saama tuppa! Loomulikult peab ta saama süüa-juua, vajadusel arstiabi ja palju-palju armastust. Ei muud, aga need tingimused on loomasõpradele nagunii juba sünnist saati teada. 

Kodupakkujatel palun kirjutada help@animalrescue.ee või helistada lühinumbril 1414