10 aprill 2019

"Lastekaitse poolt surma mõistetud Boonus on päästetud ja otsib uut kodu!"

Nii mõnedki lastekaitsjad hakkavad nüüd õhku ahmima ja taovad vastu rinda, et nemad küll aastase kassikese surma ei soovinud. Võib-olla, aga eks igaüks mõtestab sõna "likvideerima" enda jaoks ise lahti. Sellest kiisust vabanemine oli üks nõuetest, mis oli laste koju jätmise eeltingimuseks.

Mida nad järgmiseks käsivad ää likvideerida või muidu viiakse lapsed minema? Äkki emme punase palitu või issi roostes auto? Olen aus ja ega see tüli ka tühja koha pealt 
tõusnud - vanemad on omadega jännis ja korter on nagu prügimägi. Eks see oli ilmselt ka peamiseks põhjuseks miks Boonus oma keha kergendas just seal, kus pähe kargas.

"Korra eelduseks on kord ise! Ja vahet pole kuhu sittuda kui kogu korter on üks suur peldik! Eks ole?"

Õnneks lastega ja nende kaitsjatega seotud probleemid varsti lõppevad, sest vähekenegi normaalsed mehed lasevad endid juba noores eas viljatustada, et hilisemat ülekohut mitte taluda. Tulistavad paukpadrunitega, sest milleks eostada kui sa oma lapsi tõenäoliselt nagunii ei näe ja kõik sõltub naiste suvast. Loomulikult saavad naised lapsi ka mujalt "hankida", aga pikas perspektiivis pole see enam lastekaitse rida, sest uued isad toovad kaasa vähekene teised arusaamised ja tõekspidamised.


Aga see selleks, sest see pole laste- vaid kassilugu. Boonus loovutati kirjaliku lepinguga meie gängile ja läbis Vilde tee loomakliinikus põhjaliku kontrolli. Nooruke kassipoiss tunnistati absoluutselt terveks. Isegi luubiga otsides ei tulnud ühtki tervisehäda välja ja ka põie piirkonnas oli kõik nii nagu ühel kiisul olema peab.

Munad naksati tal ka tagant ära ja edaspidine eluke on nüüd palju-palju rahulikum. Kuhu aga kass taastuma viia, sest hiirekuningate üleküllus tekitab sama lootusetu olukorra nagu eskimole lume pakkumine?! Taas aitas mind jännist välja kassiingel Gabriel Vodolatzenko.

"Palju sul kasse praegu on?", pärisin Gabrielilt.

"Kuskil viiskümmend."

"Vaene mees! Sa pead õppima "EI" ütlema, sest muidu nad lämmatavad su sõna otseses mõttes ära. Aitäh muidugi, et sa mulle ära ei öelnud. Kuidas me arvega teeme? Loomapäästegrupp on valmis kulud hüvitama."

"Pole vaja ja praegu saan hakkama. Ärme aja asja keeruliseks, sest siis ei saa inimesed enam üldse aru kus Boonus on ja kes ta eest hoolitseb. Tema arve pole suur kah!"


Aitüma Gabriel ja Vilde kliiniku rahvas. Aitüma X-sotsiaaltöötaja, kes oma nime avalikustada ei saa ega taha. Miks ei taha? Aga sellepärast, et üks teine loomakaitseorganisatsioon süüdistab teda oma töö tegemises ning vibutab sõrme just tema suunas kuna "kassitapp" saanud temast alguse. Tegelikkus on muidugi teine, sest ilma selle ametnikuta oleks Boonus juba loojakarjas ja enamus ametnikke oleks sellesse suhtunud kui tavapärasesse rutiini. 


Lõpp hea, kõik hea! Selle looga kutsun inimesi toetama Gabrielit, sest viiekümne kassi eest hoolitsemine on väga kallis lõbu. Kellele aga Boonus meeldib ja ta tahab kiisule kodu pakkuda, siis võtku Gabrieliga otse ühendust. Mina tänan!