"Lucilla sai kodusele ravile. Rõõmustamise asemel tõusis kisa taevani!"

Lucilla nimeline koer leiti vigastatuna keset teed 12.oktoobri õhtul Harjumaal, Jõgisool. Kohalik naine Kristel Sutt oli see inimene, kes tuima näoga mööda ei sõitnud vaid kutsale abi otsis ja seda ta ka sai. 

Õige pea ilmus välja ka härra Ernald Leppik, kes väitis end koeraomanik olevat. Ernaldi põhiprobleem kliinikus oli seotud rahaga või õigemini selle puudumisega ja tahtis vigastatud koera koheselt kaasa võtta. Seda talle loomulikult ei võimaldatud. Loomapäästegrupp pakkus erandkorras abi arve tasumisel, millega kodanik Leppik vastumeelselt nõustus. Härra meel aga esmaspäevaks muutus ja siis ta lubas endale juba sellist käitumist, mis isegi kõike näinud kliiniku personalis hämmingut tekitas. 

Lucilla operatsioon möödus edukalt ja dr.Valdeko Paavel lappis lahtise luumurru nii kenasti kokku kui võimalik. Paraku selgus, et ka teine jalg oli labaosast puru ning see tuli lahasesse panna. Täna pole veel selge kas sellest ka kasu on või tuleb jalalaba tulevikuks kruvidega nö "jäigaks" muuta. Ka teise jäseme funktsioneerima hakkamisele ei saa garantiid anda ning pole välistatud, et see tuleb hoopis amputeerida. Kuid ärgem rutakem sündmustest ette ning loodetavasti läheb kõik ikka hästi.

Lucilla seisund oli stabiilne, aga ta vajas soolte ja põie tühjendamisel loomaarstide abi. Seetõttu jäeti ta veel haiglasse kuniks eile koera organismus juba ise jääkidest vabanemisega hakkama sai. 

Haigemajast välja kirjutamine tõi kaasa aga uued probleemid, sest Lucyt nõutas omale ka Jane Leppik. Naine väitis end samuti koeraomanik olevat, keda tema tahte vastaselt koera juurde eksabikaasa enam ei lase.

"Ernald tegi mu kodus elamise võimatuks - kaevas üles torustiku, võttis ära elektri, sulges tee, ei lasnud Lucyt minu juurde jne. Olin sunnitud selle psühhoterrori eest oma enda kodust kolima üürikorterisse, kuhu kahjuks ei lubatud loomi võtta. Esialgne lubadus koeraga suhelda ununes tal õige pea ja lõpuks oli mul lausa keelatud sellele kinnistule läheneda. 

Ma olen Lucy pärast nii palju nutnud ja muretsenud, aga teha ei saanud midagi! Ta muutis Lucy relvaks, sest ainult nii sai ta mulle tõeliselt haiget teha!"

Lucy tundis Jane koheselt ära ja hakkas tema juurde roomama. Pani aga põlvili laskunud naisele oma pea sülle ja nii nad seal puuris jupp aega - Jane nuttes, Lucy rõõmust niutsudes, istusid. Jätame aga tunded mängust välja, sest ka Ernald poetas esmaemotsiooni ajel pisara kui vigastatud koera nägi.

Üks koer ja kaks teineteist vihkavat omanikku! Kellele siis koer anda või tuleb ta pooleks saagida nagu pakkus kuningas Saalomon kunagi ammu kahele lapse pärast kiskuvale naisele. Mäletatavasti väitsid ju mõlemad, et on just selle maimukese armastavad emmed! 

Lucy loo lahendus peitus taas dokumentides. Erlandil polnud ühtki paprit ette näidata, sest need olevat kodus "kuskile" pandud. Janel oli aga tõunnistus koos muude dokustaatidega täitsa olemas. Lisaks tundis kliinikurahvas ka Jane ära, sest just tema käis Lucyllat nende juures ravimas. Seda tõendavad ka haigusloo märkmed. 

Loomade Kiirabi Kliinik jäi kahe tule vahele ja kohtukutse oleksid nad saanud nii ühel kui teisel juhul. Loodetavasti kaine mõistus siiski võidab ja herr Ernald ei viitsi järgmised neli aastat kohtusaalis kammipiisid või koerakarvu üle lugeda, et neid pooleks jagada nagu lahutuse ajal.

Kisa on kommentaariumis tõusnud taevani ja taas jagunevad poolehoidjad nii mehe kui naise selja taha. Pihta saavad kõik ja ka need, kes asjasse ei puutu. Tsiteerin Ernaldi naabrimeest Kristjani:

"Olles selle koera ja peremehe naaber, olen siinsete kommentaaride lugemisest pehmelt öeldes hämmingus, milliseid "asjatundjaid" siin leidub. 

Julgen kinnitada, et koer ja peremees saavad suurepäraselt läbi ja koera eest on hästi hoolt kantud. 

Meil siin maal külavahel kipuvadki erinevad koerad mööda küla aeg-ajalt ringi hulkuma, hoolimata peremeeste pingutustest liikumist piirata. 

Seekord lõppes selline hulkumine eriti õnnetult, kuid murest murtud peremees andis endast parima ning jooksis loomale kliinikusse kohe kui õnnetusest kuulis. Samuti on peremees kandnud kõik looma raviga seotud kulud, seni, kuniks loom temalt ära võeti. Kas halb peremees nõustub oma looma ravi eest tuhandeid eurosid tasuma?

Ei saa aru, mis konflikt Heiki Valneril koera peremehega tekkis, kuid tema tegevus selle koera ümber jääb arusaamatuks! Veel enam, annetuste kogumine olukorras, kus omanik on ise tasunud koera ravi eest. Samuti jääb arusaamatuks hr Valneri organiseeritud lahendus, kus koer tema reaalselt peremehelt ära võeti."

Keegi Toomas Tintse aga arvab samas, et mängus on hoopis hr. Valneri solvatud EGO.

Siinkohal võiks selle kohta selgitusi jagada pigem hr. Valner, kes on oma blogis miskipärast võtnud õiguse teise inimese isikliku elu delikaatseid detaile piinliku täpsusega lahata. Ju siis tema teab tausta paremini."

Olen kuulnud ühtekokku kolme härra Erlandi endise sõbranna iseloomustust mehe kohta ja teineteist mittetundvate naiste jutt langeb kokku. Ka mõned teised naabrid on ühtteist kommenteeerinud ja nemad Kristjani kombel lahingusse millegipärast ei sööstnud. Härra Kristjan väidab, et lahkan Ernaldi eraelu piinliku täspsusega.

Ole nüüd lugupeetav ja ma kirjeldasin minu endaga juhtunud olukorda. Kas mul pole isegi selleks õigust? Ma saaksin aru su pahameelest kui oleksin hakanud lahkama Jane ja Ernaldi neli aastat kestnud lahutust või seda kuidas ta naise tema enda kodust lahkuma sundis või kuidas isa ja laste suhted on või kuidas üks ta sõbrannadest kirjeldas Lucyga käitumist pärast seda kui herr Hea Peremees ta kinni püüdis ja koju tõi. 

Ma võiksin veel kuradi paljudest asjadest kirjutada ja su sõbrast saaks vähemalt ajutiselt momendi kõige vihatum mees siin riigis, aga ma ei tee seda kuna see ei puutu asjasse! Ma ei tee seda, sest ma pole nende tülide ajal kõrval olnud ega oma vähimatki aimu sellest, mis tegelikult tollal juhtus!

Väidad, et orgunnisin kõike! Lora puha! Minu jaoks sai lugu läbi kui Ernald mu per**e saatis ja oleksin sekkunud vaid siis kui Lucy oleks ravita jäetud.  Lisaks ei oma ma mõjuvõimu kliinikute üle.

Väidad, et kogusin annetusi, kuigi peremees maksis. Paar päeva enne seda oli ta töötu tross, kes oleks valuvaigistiteta looma koju tarinud! Peaasi, et maksma ei peaks, sest raha pole! 

Väidate, et asi on minu egos? Kulla mehed, pärast miljoni sitaämbri pähe valamist ja näkku ning hinge sülitamist, pärast sadade tuhandete eurode Eesti esikerjusena kokku lunimist, pole mul selliseid luksasju nagu EGO ja mehelik uhkus ammuilma enam olemaski! 

Ma ei aita loomi sellepärast, et kedagi närvi ajada või kellegile meeldida! Mul on absoluutselt ükskõik, mida keegi minust arvab! Nii on olnud ja nii jääb see ka olema! Minu töö on lihtne - korjan maanteelt katkise looma-linnu ja viin ta kliinikusse. Koheselt hakkan annetusi lunima, et arve ikka tasutud saaks või peaks ma omast taskust maksma?  Ka seda on tehtud, aga enam pole võimalik! 

Loomaarstide töö on sama lihtne - katkine "asi" tuleb terveks teha ja kogu lugu. Sestap paluks mind oma väikestesse erasõdadesse mitte kiskuda! Mis puudutab aga blogitamist, siis seda tegevust ma jätkan ning mitte keegi ei saa mind keelata kirjeldamast olukordi millesse satun või mida lahendama pean. Loomulikult see loomi väärkohelnud inimesi ja nende sõpru riivab, aga see on nende probleem, mitte minu! Aamen!

Loomade Kiirabi Kliinik loovutas Lucy seaduslikule omanikule, sest neil polnud teist võimalustki. Ma ei varjagi, et mulle see lahendus meeldis, sest jälgin alati koera ja peremehe suhet ning teen sellest omad järeldused. Antud juhul rääkis Lucilla olek sajaprotsendiliselt Jane kasuks.

Erland maksis arvest tuhat eurot, aga tema juures läks ka Janele kuulunud "asi" katki ning ta vastutas selle eest. Jane maksis ligi viis sotti ja katab ka ülejäänud ravikulud. Minu arust peaks ka herr Hea ja Vastutustundlik Peremees need kinni taguma!

Lucilla ei tea kogu sellest jamast aga midagi. Koer heitis diivani ette tehtud asemele pikali ja perenaine viskas end tema kõrvale sirakile ning võttis kalli sõbra kaissu.

Jane aadress, automark ja kõik edasised lood Lucillast jäävad saladuseks, sest naine kardab meest meeletult ja on näinud kurja vaeva, et ta terrori eest "peitu" pugeda. Jane pojad on juba suured ja lubasid aja vabaks võtta ning ema 24/7 kaitsma asuda kui endised "hullumeelselt ärevad ajad" peaksid taas naasma. Ka see tõik räägib üsna palju või panen ma jälle puusse? 

Ma pole selgeltnägija ja võin eksida, sest inimesed oskavad manipuleerida ja valetada. Ei mina neid läbi näha suuda. Kõiki asjaolusid arvesse võttes aga just selline mulje mulle sellest loost jäi nagu isegi äsja lugeda saite ....