„Kas sa tulid nüüd meie saare loomi päästma?“, küsis Auriga keskuses asuva Rimi kassapidaja eile õhtul rõõmsalt.
„Tegelikult ei tulnud kedagist päästma ja plaanis oleks igasugu elukatest mõnda ega võimalikult kaugele hoida. Mõned loomad on siiski ka siin abi vajanud. Tulengi just Karja kirikust, kus teie naised väheke jänni jäid.“
Karja kiriku „pühalt maalt“ saadeti nimelt üks soome naine, kes tahtis haige kiisu ravile toimetada, pikalt kuradile. Sestap palusid nad abi ja eile sättisimegi koos Saaremaa Loomade Turvakodu eestvedaja Editiga taas Karja poole teele.
Kuidas asi lõppes? Pärast ligi pool tundi kestnud telefonikõnet kirikuõpetajaga saime Editiga järgmiste teadmiste võrra rikkamaks:
1. Kirikumaa on eramaa, kust hulkuvaid ja haigeid loomi püüda ei tohi.
2. Kirikuõpetaja pole loomavihkaja vaid loomasõber.
3. Maal elavad kassid ongi haiged ja see on normaalne.
4. Haige kass Gabriel ei ole kirikuõpetaja oma, kuigi ta teda püüda ei luba.
5. Me võime Gabrieli ravile toimetada kui lubame ta kirikuõpetajale tagastada.
6. Erandkorras tohime me ka Gabrieli kastreerida, kuigi see on kirikuõpetaja arusaamiste vastu.
Lõpp hea, kõik hea ja Gabriel saab ravi. Kirikuõpetaja ise püüab kinni ja annab meile üle. Seejärel viime ta Karja kirikusse tagasi. Nii sai lubatud.
Kirikuõpetajat oli mu blogipostitus solvanud, aga teinekord püüdku siis inimestega rahumeelselt ja viisakalt asjad korda saada. Ma saan aru küll ja ka minul viskaks üle kui mingid vennikesed hakkavad mu maa peal loomi püüdma, aga reeglina mu elamisest ikka haigeid loomi, kes ravist ilma jäetud, ei leia ikka küll.
„Valner on maailma kõige lollim inimene, aga las helistab mulle tagasi, ma tahan temaga rääkida“, käskis ta infotelefonile vastanud Kristi Metsalt. "See jobu meestega kokku saada ei julge ja peksab vaid naisi! Üleüldse olete te kahtlane punt ja sahkerdate rahadega. Pean teie vastu ikka kohtusse minema!"
Järjekorras on kaks rahvast teenivat ja rahvalt palka saavat ametnikku – isetegevust harrastav kohtunik Liis Arrak ja närvihaige sotsiaaltöötaja Katrin Metsamart. Nii palju olgu mainitud, et mõlemad rahvateenrid on seotud erinevate kassilugudega. Püsige ikka lainel ja tänan lugemast!
2. Kirikuõpetaja pole loomavihkaja vaid loomasõber.
3. Maal elavad kassid ongi haiged ja see on normaalne.
4. Haige kass Gabriel ei ole kirikuõpetaja oma, kuigi ta teda püüda ei luba.
5. Me võime Gabrieli ravile toimetada kui lubame ta kirikuõpetajale tagastada.
6. Erandkorras tohime me ka Gabrieli kastreerida, kuigi see on kirikuõpetaja arusaamiste vastu.
Lõpp hea, kõik hea ja Gabriel saab ravi. Kirikuõpetaja ise püüab kinni ja annab meile üle. Seejärel viime ta Karja kirikusse tagasi. Nii sai lubatud.
Kirikuõpetajat oli mu blogipostitus solvanud, aga teinekord püüdku siis inimestega rahumeelselt ja viisakalt asjad korda saada. Ma saan aru küll ja ka minul viskaks üle kui mingid vennikesed hakkavad mu maa peal loomi püüdma, aga reeglina mu elamisest ikka haigeid loomi, kes ravist ilma jäetud, ei leia ikka küll.
Ka oli solvunud isehakanud ponikasvataja Taavi-Tarmo Tähemaa, kes lõpptiineid ja väga noori loomi vankri ette armastab rakendada. Hobuinimesed ja loomasõbrad on marus, aga härra arust oleksin pidanud meile saabunud murekirjad maha vaikima.
„Valner on maailma kõige lollim inimene, aga las helistab mulle tagasi, ma tahan temaga rääkida“, käskis ta infotelefonile vastanud Kristi Metsalt. "See jobu meestega kokku saada ei julge ja peksab vaid naisi! Üleüldse olete te kahtlane punt ja sahkerdate rahadega. Pean teie vastu ikka kohtusse minema!"
"Head teed!"
Keda ma siis järgmiseks mõne absoluutselt "välja mõeldud" laimulooga solvan?
Järjekorras on kaks rahvast teenivat ja rahvalt palka saavat ametnikku – isetegevust harrastav kohtunik Liis Arrak ja närvihaige sotsiaaltöötaja Katrin Metsamart. Nii palju olgu mainitud, et mõlemad rahvateenrid on seotud erinevate kassilugudega. Püsige ikka lainel ja tänan lugemast!
