Vanavanematelt maja pärinud mees kolis Arukülla ja koheselt algasid ka koera pärast probleemid. Härra Hert näikse soovivat kehtestada Arukülas päevast komandanditundi ja vaikusetsooni.
"Ma käin öösiti tööl ja nõuan päeval absoluutset vaikust! Mul on kodanikuna see õigus ja loomakaitsjad peavad mind aitama! Kas ma pean selle koera oma käega maha lööma kui seadus ja keegi teine mu Põhiseaduslikku õigust ei kaitse?", käratas mees telefoni. "Ta enam ei haugu vaid niutsub kui rihmalt särakat saab, aga ka see häirib mind! Te peate reageerima! Ma ei lõpeta enne kui see koer siit kaob!"
Ei hakka üldse keerutama ja saatsin selle tondi otsesõnu persse! Või tema tuleb mind meediaga ähvardama?! Ma teen Sulle meediat!
Ega see soov ja käsk Kermot takistanud ja ta jätkas ahistamist. Edasi kõneles temaga juba ELL Lõuna-Eesti regioonijuht Kristi Metsa, kes oli sunnitud ära kuulama kõik kodu- ja väljamaised roppused ning sõimu enda aadressil. Oma viga, mina soovitasin ju seda ebaviisakat jõmmi ignoreerida.
"Ega see pole see Valneri organisatsioon? Ma tahaksin rääkida ikka selle teise, selle normaalse seltsi inimestega. Nemad aitavad mind!", valis Kermo mõned korrad kogemata ka meie numbrit. See, et koeravihkajat loomakaitse selts aitab oli aga uudis. Seda kinnitas ka proua Jalundi:
"Mis mõttes ei tea? Sa lased enda aeda ja koera juurde võhivõõrad inimesed midagi korraldama? Nalja teed või? Mis su arus on?"
"Mul on Sipsikust nii kahju - ta iga kord kiunatab kui elektrilaengu saab. Korra Kermo hüppas aia taga nagu ahv ja õrritas koera. Nii kui Sipsik haugatas, sai ta laengu ja Kermo parastas, et paras sulle värdjas! Ma ei suuda seda rohkem taluda!"
"Pille kallis, sa hakkad ise ka mulle natuke närvidele käima, sest ütlesin juba ammu, et võta see neetud rihm kaelast ära! Keegi ei saa seda nõuda! Pole olemas sellist võimu ega seadust! Ja mida sina tegid? Selle asemel, et Sipsikut säästa, hädaldad sa Facebookis ja otsid kaastunnet! Võta see rihm ära ja ära piina rohkem oma koera!"
Loomakaitse seltsi rahvale sai asja selgitatud ja tulevikus oskavad ka nemad Kermot vältida. Kirjutasin sellest vastasseisust kunagi põgusalt ja laotasin ka turvavideo DJ Kermo Herdi tegemistest ilmarahvale vaatamiseks. Müts maha ja DJ Kermo Hermo on tõesti "meediaga seotud isik" ja superstaar, sest videot vaadati üle 133 000 korra! Ilmusid ka lehelood, kus härra käitus taktkaliselt väga õieti - lasi kõrvad lonti, vabandas ning soovis Sipsikule ainult head:
"Nii loomadega ei käituta, olen seda kahetsenud ka politsei ees ja saanud selle eest karistada. Mul on hea meel, et Sipsikuga on kõik hästi," rõhutas Hert Publikule.
Mul ei ole "siirusemõõtmise-aparaati", mida Sass Henno omab, aga julgen samuti väita, et tegemist polnud siira kahetsusega. Hea lugeja ei tea, aga edasi pöördus Kermo Hert võimude poole ning süüdistas proua Jalundit ja mind valetamises. Veel häiris härrat Jalundite valvekaamera - see filmivat tema õuet ja rikkuvat privaatsust. Lisaks paigaldas kodanik Hert oma maja külge tehnikavidina, mis igasugu elukad, kaasa arvatud kohe vastas elava koerakese, minema peletab.Kas Eestis ja maailmas tervikuna on rohkem häid või halbu inimesi? Meile kõigile meeldib mõelda, et häid on rohkem. Mina arvan aga risti vastupidi ja eriti hästi tuleb inimeste sees peituv vägivald, jõhkrus ja kurjus välja kommentaariumides. Ka antud lugude puhul anti kodanik Herdile nõu kuidas Sipsikust vabaneda.
"Tulista õhupüssiga, pane mürki, jäta värav lahti ja siis väida, et koer tuli kallale ja löö roikaga maha või kutsu varjupaik järele", on vaid mõned näited sellest, mis inimeste peas tegelikult toimub. Päris õudne. Õõvastust tekitab ka loomasõprade suhtumine - maha lüüa, üles puua, rattale tõmmata ja soolikad välja lasta! Jube-jube värk ja minu jaoks üks vägivald kõik, aga üritaks ikka kuidagi nii, et kõik ellu jääksid ......
Kodanik Hert pöördus oma õiguste kaitseks kõikjale, aga edu teda ei saatnud. Sama tegi proua Jalundi ja peaga vastu seina jooksis temagi. Eestimaa Loomakaitse Liit nõustas prouat ja käisime seadusliku kadalipu lõpuni läbi. Eks ikka selleks, et näidata nii Jalunditele kui teile, millises õigusruumis me elame. Lugege ja mõelge kaasa:
Kõigepealt esitas avalduse politseile ELL, sest P. Jalundi pöördus esmalt meie poole ja 01.02.2018 läks teele avaldus, milles teatasime politseile, et ELL poole on pöördunud Pille Jalundi, kes teatas, et tema naaber Kermo Hert käib meelega tema koera Sipsikut ärritamas ja kividega loopimas, samuti laseb aia taga autoga signaali ja vilgutab tuledega (nende tegevuste kohta on Pille Jalundil olemas ka turvakaamera väljavõtted).
Pille Jalundi on pöördunud ka politsei poole ning Kermo Hert on ka osade tegevuste osas vastutusele võetud. Küll aga ei ole Kermo Herti karistatud selle eest, et ta koera pihta kiviga viskas.
13.12.2017 käis Kermo Hert järjekordselt Pille Jalundi aia taga koera narrimas ja ärritamas ning viskas ka koera suunas kiviga. Koer sai pihta, kiunatas ja jooksis eemale ning kardab pärast seda õue minna (kohale, kuhu kivi maandus, tuli koeral ka karv maha). Eeltoodu alusel palus ELL algatada KarS § 264 alusel kriminaalmenetluse Kermo Hert ́i vastutusele võtmiseks (looma suhtes lubamatu tegu avalikus kohas).
9.02.2018 teatisega jättis politsei kriminaalmenetluse algatamata, tuues põhjendusena välja kohtupraktikast tuleneva seisukohta selles, et nn loomapiinamise asjades (KarS § 264) pole ELL kaebeõigusega isikuks KrMS § 207 mõistes. ELL olemust ja kaebeõigust on analüüsitud pikalt ja leitud kokkuvõtlikult, et MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit on isikute vabatahtlik ühendus ja eraõiguslik juriidiline isik, kes on endale ise seadnud põhikirjalise eesmärgi seista loomade huvide ja õiguste eest.
KarS § 264 asub KarS-i avaliku rahu vastaste süütegude peatükis, täpsemalt avaliku korra vastaste süütegude jaos. Nimetatud süüteokoosseisuga kaitstakse nii konkreetset looma ja tema omanikku, kuid kollektiivse hüvena avalikku korda. MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit ei ole avaldusest nähtuvalt antud juhul kuriteo objektiks olnud looma omanik. Seega omab MTÜ Eestimaa Loomakaitse Liit puutumust käesoleva kuriteoga kollektiivse õigushüve kahjustamise kaudu. Kollektiivsete õigushüvede kahjustamise puhul aga ei saa rääkida kannatanust, kellele oleks KrMS-i tähenduses tekitatud vahetult kuriteoga kahju või kelle õigusi oleks rikutud.
TEISISÕNU SIIS TULENEB KA SELLEST TEATISEST, ET LIIT JUSTKUI EI TOHIKS KA POLITSEILE ENAM AVALDUST LOOMADE VÄÄRKOHTLEMISE ASJADES ESITADA, MIS ON ABSURDNE!
KAEBEÕIGUSEST OLEKS ASJAKOHANE RÄÄKIDA SIIS KUI LIIT ASUB POLITSEI TEGEVUST/TEATISI VAIDLUSTAMA, MITTE KURITEO TEADET VÕI SÜÜTEO TOIMEPANEMISE KOHTA ESITATUD AVALDUST LAHENDADES......
Et seaduse rikkumise või mitte rikkumise kohta mingit hinnangut ei antud, siis soovitasime Pille Jalundil kui aktsepteeritud kannatanul (ehk siis kahjustatud vara omanikul) ise avalduse esitada, mida ta ka tegi.
2.03.2018 teatisega jättis Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenetluse algatamata põhjusel, et Kermo Herdile etteheidetav tegu polnud toime pandud avalikus kohas. Selle teatise vaidlustas P. Jalundi prokuratuuris, lähtudes sellest, et K. Hert tegutses avalikus kohas (tänaval) ning see, et kivi visati erahoovi, ei tähenda, et tegu poleks toime pandud avalikus kohas. Kriminaalmenetluse osas on kaebus hetkel arutamisel (st kas tegemist on avalikus kohas toime pandud teoga või mitte) juba Riigiprokuratuuris, sest ka Põhja Ringkonnaprokuratuur toetas PPA seisukohta.
Kuigi kriminaalmenetluse osas oli uurimisasutuste seisukoht teada, siis võis eeldada, et vähemasti väärteomenetlus algatatakse - sest ütleb seadus selgelt, et looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
Kuid 8.03.2018 teatisega on Raasiku valla piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu jätnud juhtumi osas ka väärteomenetluse algatamata, esitades selle kohta järgmised põhjendused:
2.03.2018 teatisega jättis Politsei- ja Piirivalveamet kriminaalmenetluse algatamata põhjusel, et Kermo Herdile etteheidetav tegu polnud toime pandud avalikus kohas. Selle teatise vaidlustas P. Jalundi prokuratuuris, lähtudes sellest, et K. Hert tegutses avalikus kohas (tänaval) ning see, et kivi visati erahoovi, ei tähenda, et tegu poleks toime pandud avalikus kohas. Kriminaalmenetluse osas on kaebus hetkel arutamisel (st kas tegemist on avalikus kohas toime pandud teoga või mitte) juba Riigiprokuratuuris, sest ka Põhja Ringkonnaprokuratuur toetas PPA seisukohta.
Kuigi kriminaalmenetluse osas oli uurimisasutuste seisukoht teada, siis võis eeldada, et vähemasti väärteomenetlus algatatakse - sest ütleb seadus selgelt, et looma suhtes lubamatu tegu on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu, nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast.
Kuid 8.03.2018 teatisega on Raasiku valla piirkonnapolitseinik Kristo Tamsalu jätnud juhtumi osas ka väärteomenetluse algatamata, esitades selle kohta järgmised põhjendused:
Täiendavatest selgitustest nähtub, et 13.12.2017 aset leidnud juhtumi kohta videosalvestust ei ole. Avaldaja ise nägi juhtunud oma maja aknast, koer viibis eramaja hoovis. Kui koer tuppa tuli, siis niuksus ta imelikult ja üritas ennast seljast lakkuda. Avaldaja nägi, et kohas, kuhu kivi tabas, tuli karv ära. Seoses antud juhtumiga ei pöördunud avaldaja koheselt loomaarsti poole vigastusi fikseerima.
08.03.2018 on avaldajalt Pille Jalundi võetud täiendav seletus 13.12.2017 aset leidnud juhtumi osas. Seletusest nähtub, et Kermo Hert viskas kiviga koerale selja piirkonda nii, et koer kiunatas ja jooksis eemale. Linnu tee 21 maja juurde on paigaldatud ka turvakaamera, kuid teo toimumise ajal see töökorras ei olnud. Seega nägi antud juhtumit P.Jalundi oma maja aknast. Samuti ei läinud avaldaja oma koeraga koheselt loomaarsti juurde võimalikke vigastusi fikseerima, ega kutsunud kohale politseipatrulli.
07.03.2018 võetud seletus ka naaber K.Hert`ilt, kes tunnistas, et tema ei ole mitte kunagi oma tegevuse käigus naabri koera pihta kiviga loopinud. K.Hert küll tunnistas, et ta on kiviga hoovi suunas loopinud, kuid mitte koera pihta. Samuti kinnitas K.Hert oma seletuses, et tema ei ole 13.12.2017 naabrite koera kiviga visanud. Seetõttu on antud avalduse puhul vastuolu avaldaja ja võimaliku teo toimepanija ütluste vahel. Käesolevas asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt tuvastada, ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, kas Kermo Hert viskas kiviga Pille Jalundi koera. Seega on kohtuvälisel mentlejal alust kahelda selles, et K.Hert seda tegi.
Tulenevalt KrMS § 7 lg 3 sätestatud põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Et eelpool nimetatud tõendite vahelist vastuolu ei ole võimalik väärteomenetluses kõrvaldada, siis antud teos väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p1 alusel ei alustata.
P. Jalundi esitas selle teatise peale kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, nõudes jätkuvalt menetluse algatamist, tuues välja, et sündmuse tunnistajaks oli lisaks temale ka tema abikaasa ning mõlemad saavad kinnitada kivi viskamist Kermo Herdi poolt ja koerale kivi viskamise tagajärjel valu tekitamist.
Siiski, 26.03.2018 määrusega jättis Politsei- ja Piirivalveameti Põhjaprefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnavanem Helen Kommussar Pille Jalundi kaebuse rahuldamata.
Määruse kohaselt ei saa koerale valu tekitamist kinnitada isikud, kellel puudub meditsiiniline oskusteave. Kõrvaline tunnistaja võib anda ütlusi selle kohta mida ta nägi või kuulis. Ütlused selle kohta, kas koer tundis valu või mitte ei pruugi olla objektiivsed. Valu võib tekkida läbi looma väärkohtlemise (löömine, peksmine, kiviga viskamine). Valu on tagajärg tegelikule või potentsiaalsele kudede kahjustumisele. Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida on võimalik tunda valuna on subjektiivne nähtus, mis on olenevalt loomast erinev.
Kui inimese puhul küsitakse valu tekitamise puhul isikult lisaküsimusi, milles valu seisnes, siis looma puhul on valu seostatav jällegi tekkinud vigastustega. Nt iga kivi vise ei pruugi tekitada koerale valu (nt kui seda teeb nõrga lihasega vanainimene, või väike laps). Samuti ei pruugi koera kiunatus tähendada koheselt valu tundmist. See võib olla ka ajendatud ehmatusest.
Väärteomenetlus jäeti alustamata seoses süüteokoosseisu puudumisega, mis oli seostatud ütluste vastuolulisega. Üks oluline osa, et väärteokoosseis antud asjas oleks täidetud on ka koerale tekitatud vigastuste või valu tuvastamine. Antud juhtumi puhul selline tõendatus puudub. Selles osas ei annaks lisaväärtust ka mitme erapooletu tunnistaja olemasolu. Antud väärteoasja puhul on vastuolu Pille Jalundi ja Kermo Hert ütluste vahel. Käesolevas asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt tuvastada, ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, kas Kermo Hert viskas kiviga Pille Jalundi koera, mille tagajärjel tekkisid koerale vigastused. Seega on kohtuvälisel menetlejal alust kahelda selles, et Kermo Hert seda tegi.
POLITSEINIK ON VIST IKKA VÄGA JUHM! VIDEODES ON TOSIN EPISOODI, AGA TÜÜP IKKA KAHTLEB! TASE!
Pille Jalundi vaidlustas ka selle teatise ja kaebus läks teele maakohtule, kuid ka maakohtust saabus 11.04.2018 lahend, milles P. Jalundi kaebus jäeti rahuldamata. Väljavõte kohtulahendist:
Kokkuvõtvalt kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et esitatud materjalides puudub informatsioon, mis viitaks sellele, et väärteomenetluse alustamine Kermo Herti suhtes on põhjendatud, vajalik ja mõistlik. Seega tuleb möönda väärteomenetluse aluse puudumist ning pädeva menetleja poolt väärteomenetluse aluse sedastamata jätmisega kaasneb väärteomenetluse alustamata jätmine. Kohus ei tuvastanud menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või isiku õiguste rikkumist, mis võiks kaasa tuua vastuvõetud menetlusotsustuse muutmise või tühistamise. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata ning jätab Pille Jalundi kaebuse rahuldamata.
Kuigi Riigiprokuratuur ei ole veel lahendanud kaebust selles osas, kas tegemist on avaliku kohaga või mitte, siis tõenäoliselt ei saa asjast asja enam niikuinii, sest juba on selge, et puudub alus väärteomenetluse algatamiseks, mis tähendab, et enam ei saa ka küsimust oli kriminaalmenetluse algatamise põhjendatuse osas ....
Kuigi Riigiprokuratuur ei ole veel lahendanud kaebust selles osas, kas tegemist on avaliku kohaga või mitte, siis tõenäoliselt ei saa asjast asja enam niikuinii, sest juba on selge, et puudub alus väärteomenetluse algatamiseks, mis tähendab, et enam ei saa ka küsimust oli kriminaalmenetluse algatamise põhjendatuse osas ....
Mida me siis teada saime?
- Mittetulundusühingud ja teised asjasse mittepuutuvad iniemsed EI TOHI politseile kaebusi esitada. Õukei, kuuletume ja oleme vait ka siis kui näeme enesetaputerroristi Raekoja platsi suunas lõhkeainet täis kaubikuga sõitmas, sest me pole masina omanikud. Pohhui!
- Loomaomanik pole usaldusväärne tunnistaja. Veel vähem on seda teine pereliige ehk proua Jalundi abikaasa, kes võib naise kaitseks valetada. Kui teie hoovis toimub vargus või loomapiinamine, siis saatke politsei Balti Jaama ja otsigu sealt üles Viktor. Tema on erapooletu ja teab täpselt, mis toimus.
- Avalikust kohast ehk tänavalt võib erahoovis kui mitteavalikus kohas olevat looma loopida prahi, kivide, pudelite ja muu träniga. Ka juunikuus leitud lumepallidega nagu väitis härra Hert. Mõistagi võite te tänavalt ka erahoovi tulistada! No probleemo ja see on köki-möki!
- Sa võid paigaldada kaamera, aga see ei tõesta politsei jaoks midagi! Paigalda 100 kaamerat, et iga millimeeter oleks kaetud! Paigalda ka mikrofonid! Kui sul kaameraid pole ja enamusel pole, siis ole üldse vait ja jäta politsei rahule! Antud loo valguses nõuan, et absoluutselt kõik süüdimõistetud tuleb vabastada kui kuriteost pole just HD-kvaliteediga ja stereoheliga salvestist!
- Keskealisest mehest võib saada politseiametniku suvast lähtuvalt abitu ja väeti tegelane. Palun tulevikus kõikidel fännitaridel pidada kodanik Kermo Herti nõrga lihasega vanainimeseks või väikeseks lapseks, kelle puhul pole vaja latti väga kõrgele ajada - düstroofikult (mitte minu vaid politsei väide) igatahes head seksi ei saa!
Nagu isegi aru saite, siis järjekordne absoluutselt pointless lahing uurimisasutustega ehk Go Kermokene, go! Kuidas edasi käituda? Pille Jalundi kardab isegi piirkonna konstaablit, sest viimane olevat ähvardanud teda trahvida ja lubas asja korraldada nii, et Jalundid hakkavad uut aeda ehitama!!! WTF?
Kuhu aga kaevata kui su lemmiklooma vigastatakse või tahetakse lausa maha lüüa, aga "minu miilits" sind tegelikult ei kaitse ja kohus asub vähemalt "loomakeissides" reeglina jõhkardi poolele? Kasutage aju või pöörduge näiteks Vova ja Lembitu poole - nad peaksid juba järgmisel kuul vanglast vabanema! Võite ka kirikusse minna ja Issandale oma muret kurta! Ilmselt sellest on rohkem kasu!
See kõik on nii-nii mõttetu! Fucking Eesti 100 oma 100 000 piinatud loomaga .........
See kõik on nii-nii mõttetu! Fucking Eesti 100 oma 100 000 piinatud loomaga .........
RESOLUTSIOON
Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p 1 kohus määras:
Jätta rahuldamata Pille Jalundi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi 26.03.2018 määrusele, millega jäeti rahuldamata Pille Jalundi kaebus väärteomenetluse nr 2315,18,001139 alustamata jätmise vaidlustamises.
Määruse koopia saata kohtuvälisele menetlejale, s.o. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitusele ja kaebuse esitajale.
Edasikaebamise kord
Määrus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 191 p 12 kohaselt lõplik ning määruskaebe korras vaidlustamisele ei kuulu.
Asjaolud ja menetluse käik
21.02.2018 registreeriti Põhja prefektuuris Pille Jalundi poolt edastatud avaldus, milles isik taotleb alustada kriminaalmenetlust Kermo Herti suhtes KarS § 264 lg 1 p 2 alusel selles, et K.Hert 13.12.2017 Raasiku vallas, Arukülas, aadressil Linnu tee 21 viskas kiviga P.Jalundile kuuluva koera selja piirkonda nii, et loom kiunatas ja jooksis eemale ning kardab nüüd tihtipeale õue minekut. Avalduse esitaja väidab, et Kermo Hert oli korduvalt koera pihta esemetega visanud ja need juhtumid jäid valvekaamera vaatevälja.
05.03.2017 PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juhtivuurija Jevgenia Jakobsoni kriminaalmenetlused alustamata jätmise teatega nr 18231500379 kriminaalmenetluse alustamata. Kuna avalduses kirjeldatud juhtumis käsitletakse Loomakaitseseaduse (LoKS) § 662 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo tunnuseid, teatis edastati Ida-Harju konstaablijaoskonnale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
08.03.2017 PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseiniku Kristo Tamsalu teatisega jäeti VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus 2315,18,001139 Pille Jalundi väärteoteate alusel alustamata.
16.03.2017 Pille Jalundi väärteomenetluse alustamata jätmisega ei nõustunud ja vaidlustas selle, esitades kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile.
26.03.2018 Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnavanema Helen Kommussari määrusega jäeti Pille Jalundi kaebus rahuldamata VTMS § 77 lg 2 p 1 alusel. Määruse kohaselt palub Pille Jalundi kohustada Politsei- ja Piirivalveametit alustama väärteomenetlust rikkumises, milles seadus näeb ette karistuse looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest (Loomakaitseseadus § 662). P.Jalundi ütluste kohaselt kiviga viskamise tulemusena on koerale tekitatud vigastused, kuid vigastuste tekitamise kohta puuduvad tõendid.
Määruses leitakse, et koerale tekitatud vigastused pidid olema õigeaegselt fikseeritud veterinaari poolt ning seostatavad 13.12.2017 toimunud sündmusega. Samuti puudub 13.12.2017 koera erinevate esemetega loopimise kohta videosalvestis. Kermo Hert ise väidab, et sellel kuupäeval ta koera kiviga ei visanud. Seega on Kermo Herti ja Pille Jalundi ütlused vastuolulised. Oma avalduses ja ka hilisemas seletuses ei ole Pille Jalundi maininud, et sündmust nägi pealt ka tema abikaasa. See väide lisandus kaebuses alustamata jätmise teatise peale. Juhul kui Pille Jalundi abikaasa oleks kinnitanud Pille Jalandi ütlusi ei oleks võimalik ka neid täiesti erapooletuna arvestada. Samuti tunnistaja ei saa anda ütlusi selle kohta, kas koer tundis valu või mitte. Koerale valu tekitamist saavad kinnitada isikud, kellel on meditsiiniline oskusteave. Käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt tuvastada, et Kermo Hert viskas kiviga Pille Jalundi koera ja selle tagajärjel tekkisid koerale vigastused. Kuna tõendite vahelist vastuolu ei ole võimalik väärteomenetluses kõrvaldada ja puuduvad piisavad tõendid süüteo toimepanemise kohta, jäetakse väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p1 alusel koosseisu puudumise tõttu alustamata.
05.04.2018 Pille Jalundi esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotletakse Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnavanema Helen Kommussari 26.03.2018 koostatud määruse tühistamist ja väärteomenetluse alustamist LoKS § 662 alusel. Kaebuses P.Jalundi leiab, et valu põhjustamist ei pea tingimata kinnitama üksnes meditsiiniliste teadmistega isik. Asjaolu, et K.Hert viskas koera kiviga ning seda, et koer kiljatas ehmatusest või valust, saavad kinnitada koera omanik P.Jalundi ja tema abikaasa. Samuti nad võivad anda ütlusi selle kohta, millised olid koera vigastused.
Ei saa olla kahtlust, et kiviga pihta saamine põhjustab valu, liiatigi kui selle tagajärjel jääb koera kehale vigastus. Kohale, kuhu kivi koera kehal maandus, on jäänud karvutu arm. Kohtuväline menetleja ei ole suvatsenud P.Jalundi abikaasat küsitleda. Politsei ei ole teinud kõiki toiminguid veendumaks, et süüteo ajend ja alus puuduvad. P.Jalundi on esitanud kaebuse ka Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamiseks, arvestades, et tegu pandi avalikus kohas (Kermo Hert viskas kivi koera pihta tänavalt). Käesoleva kaebuse esitamise seisuga ei ole prokuratuur kaebust veel lahendanud.
Kohtu põhjendused
VTMS § 78 kohaselt kui isik ei nõustu § 77 lg 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS § 78 lg 2 p 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. P.Jalundi kaebus on esitatud tähtaegselt.
VTMS § 79 lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
Kohus, läbi vaadanud kohtule esitatud kaebuse ja alustamata jäetud väärteoasja materjalid, asub seisukohale, et Pille Jalundi esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese uurimistoiminguga. Kuna väärteomenetluse seadustik ei reguleeri seda, millisel juhul peaks esimese menetlustoimingu tegema, siis tuleb VTMS §-st 2 lähtuvalt pöörduda kriminaalmenetluse regulatsiooni poole. KrMS § 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Ajend on väärteole viitav teave, sh menetleja poolt oma ülesandeid täites saadud väärteole viitav teave. Alus on aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-19-05 p 7.1).
VTMS § 59 lg 1 kohaselt väärteoteade on teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Politsei- ja Piirivalveametile 21.veebruaril 2018. a saabunud teate kohaselt 13.12.2017 viskas Kermo Hert kiviga koera, mis on faktiväide, mis peab KrMS § 60 lg 1 tulenevalt tuginema tõenditele. Väärteomenetluses võib tõendamiseseme asjaolusid tõendada KrMS § 63 lg 1 nimetatud tõenditega, arvestades VTMS § 32 ja 33 sätestatud erisustega. Menetlusaluse isiku või tunnistaja ülekuulamine saab toimuda üksnes juba alustatud väärteomenetluse raames. Seega kui väärteomenetlus jääb alustamata, menetlejal puudub õiguslik alus kellegi ülekuulamiseks või muude toimingute tegemiseks, ei saa seda teha ka kohus. Kui menetleja oleks Pille Jalundi üle kuulanud, siis tähendanuks see õiguslikus mõttes menetlustoimingu tegemist ehk väärteomenetluse alustamist, sest väärteomenetluse alustamine toimub esimese uurimistoiminuga.
Tunnistaja ütlus üldisemas tähenduses on edastatud ja nõuetekohaselt fikseeritud teave isiku poolt tajutud tõendamiseseme asjaolude kohta. Seletus on sisult laiem ja selles võib sisalduda ka isiku omapoolne hinnang või arvamus tajutule. Menetleja ülesandeks ongi välja selgitada, kas seletuses sisalduv teave on puutumuses tõendamiseseme asjaoludega ja kas isik on võimeline seda ka adekvaatselt esitama. Kohtukõlbuliku tõendusmaterjali saamiseks tuleb seletuse andnud isik seaduses ettenähtud korras üle kuulata ja saadud teave tunnistaja ütlusena vormistada (RKKK otsus nr 3-1-1-86-06 p 6).
Kuna menetlust ei ole alustatud, väärteoasja alustamata jätmise toimikule lisatud seletused ei ole asitõenditena kasutatavad. Pille Jalundi ja Kermo Herti poolt antud seletused saaksid küll olla nende ülekuulamise protokollide lisadeks, kuid käesolevas menetluses Pille Jalundit ja Kermo Herti ülekuulatud ei ole, ülekuulamine väärteomenetluses tähendab vastavate õiguste ja kohustuste selgitamist menetlusalusele isikule ja tunnistajale. Sel põhjusel ei anna kohus käesolevas määruses hinnangut Pille Jalundi poolt seletuses kirjeldatud sündmusele.
Antud juhul on väärteomenetluse alustamisest keeldumise otsuse vastu võtnud ametnik leidnud, et kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ja tõendite (Pille Jalundi ja Kermo Herti ütluste) vahelist vastuolu ei ole võimalik väärteomenetluses kõrvaldada. Tutvudes kohtule edastatud alustamata jäetud väärteoasja materjalidega, leiab kohus, et kohtuväline menetleja seisukoht teos väärteo tunnuste puudumise kohta on seaduslik ja põhjendatud.
VTMS § 31 lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja seda nõuet järginud ja teatises väärteomenetluse alustamata jätmise kohta on kohtuväline menetleja põhjendanud, miks väärteomenetlust ei alustata. Väärteomenetluse alustamata jätmise otsus, kui tuvastatakse VTMS § 29 nimetatud väärteomenetlust välistavate asjaolude esinemine, ei ole menetleja diskretsiooniotsus vaid seadus sätestab, et kui puuduvad väärtoetunnused, väärteomenetlust ei alustata.
Kaebusest nähtuvalt on Pille Jalundi esitanud vastuväiteid kriminaalmenetlust alustamata jätnud menetleja tegevuse peale. Kohus saab käesolevas menetluses hinnata üksnes väärteomenetlust läbi viinud kohtuvälise menetleja tegevuse põhjendatust ja seaduslikkust. Sellest tulenevalt ei käsitle kohus käesolevalt kaebuses toodud väiteid kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta.
Kokkuvõtvalt kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et esitatud materjalides puudub informatsioon, mis viitaks sellele, et väärteomenetluse alustamine Kermo Herti suhtes on põhjendatud, vajalik ja mõistlik. Seega tuleb möönda väärteomenetluse aluse puudumist ning pädeva menetleja poolt väärteomenetluse aluse sedastamata jätmisega kaasneb väärteomenetluse alustamata jätmine. Kohus ei tuvastanud menetleja poolt menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või isiku õiguste rikkumist, mis võiks kaasa tuua vastuvõetud menetlusotsustuse muutmise või tühistamise. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata ning jätab Pille Jalundi kaebuse rahuldamata.
Kohtunik
/Allkirjastatud digitaalsetl/