Armastus ja hoolimine võidavad - Jesper liigub juba omal jalal!"

EKS KAEGE ISE USKUMATUT MUUTUMIST JA IMESTAGE OMA SILMAMUNAD PEALUU SEEST VÄLJA!

Mõned päevad tagasi lamas Jesper jõuetult ning oli sendi surmale võlgu. 

"Vana loom ja pole mõtet jännata! Nagunii kärvab maha!", lõid nii mõnedki käega ja parastasid takka. Tõtt-öelda polnud ma isegi eriti optimistlik.

Kas praegu arvate samamoodi, et kogu rahmeldamine polnud vaeva väärt? Muide, täna seame kahtluse alla juba ka Jespu vanuse, sest loomaarstid pakuvad talle poole vähem aastaid kui alul mainitud. 

Mis siis temaga juhtus? Ei midagi erilist - Jesper oli lihtsalt labaselt nälgas, janus ja ülivähese liikumisega ketikoer! Kahjuks pole ta ainuke ja Eestis elab taolisi koeri kümneid ja kümneid kui mitte sadu!

Kas oli ikka lootusetu keiss või olid siiski omanikud jõhkrad ja hoolimatud mölakad, kes koera virelema jätsid ja surmasuhu toppisid?

Aitäh ja minu sügavaim lugupidamine kõikidele asjaosalistele, kes Jesperi päästmisesse ja paranemisse oma panuse andsid.!

EDASI JESPER, AINULT EDASI! ME KÕIK OLEME SINU POOLT JA SOOVIME VAID HEAD!