"Tere. Kirjutan seoses ühe Yorki koera leidmisega ning uurin, kas on võimalik, et ma saatsin ühe koera teadmata tausta tagasi vabrikusse. Nimelt enne suuri külmi leidsime ühe yorki-laadse koera ja vastutustundlike loomaarmastajatena kuulutasime sotsiaalmeedias, et koer kodutee leiaks", kirjutas mulle Ketlin ja lisas, et omanik ilmuski paari päeva jooksul välja. Ketlin oli õnnelik, et koerake taas kodutee üles leidis. Ometigi ei leidnud ta hing rahu.
"Viisime koera omanikule, kuid koera reaktsioon oli null! Hing jäi nii haigeks ja kui nüüd kuulsin koeravabriku-uudist, siis kahtlustan veel rohkem, et hea tegemise asemel tegin koeraksele hoopis kurja! Ausalt, ma pole seda yorkit siiani suutnud unustada, sest omanikku nähes peaks kutsu rohkem rõõmustama, aga tema seda ei teinud. Tegin kiiruga omanikust ka pildi. Saadan selle sulle. Koera nimi oli Nika. Palun öelge, et ma eksin!"
"Jah, olen saanud kinnitust sellele ja kahetsen, et üldse omanikku otsima hakkasin. Ebaseaduslik tegu oleks siinkohal hetkel koera säästnud ja ta jookseks mu kahe koerapiigaga ringi ning elaks rahulikku elu. Ma olen muidu andnud loomakaitse liidule oma nime üles, et vajadusel saaksin talle elu lõpuni kodu pakkuda."
Ketlin tunneb süümepiinu ja ma mõistan teda täielikult. Ka mul endal on olnud pesakond dobermanni kutsikaid ning vaatamata ülihoolikale taustakontrollile, sattusid neist kaks ikkagi valedesse kätesse! Ega üheksakümnendatel polnud ka väga võimalik midagi kontrollida, aga ega see mu kahetsust vähenda.
Jelena Arbatovale tundsin ma kaasa ja varjasin tema isikut algselt mitmel põhjusel. Esiteks oli ta pärast insulti veidi "omamoodi". Teiseks suri ta abikaasa nädal aega enne meie visiiti. Kolmandaks tegi ta koostööd ja jättis igati koertest hooliva inimese mulje. Ometigi meie kokkulepe enam ei kehti, sest ta valetas ja koerad olid nii haiged, et hakkasid surema.
See on minu jaoks piir, mis kõike muudab. Muide, ka Raplamaa memme tütrega on mul samasugune kokkulepe ja ma seisan müürina memme ja külaelanike, meedia ning kättemaksuhimuliste koerasõprade vahel. Aga seda ainult nii kaua kui loomad elus püsivad.
"Me oleme nii viimase piirini viidud, et viiksime koerad kasvõi eutaneerimisele", ütles vanaproua tütar.
"Ma ei näe vajadust praegu ühtki koera hukata, sest kõigile on kodud olemas. Aga kui koeri tapma hakkate, siis on meie lepe tühine ja luban, et avaldan nii sinu kui ka teiste sugulaste nimed ning isegi rinnaümbermõõdud. Siis ma olen tige ja kurb korraga ning ärge pange mulle seda pahaks!"
Jelena Arbatova müüs teadlikult haigeid koeri ja levitas ohtlikku viirust, pannes sellega ohtu ka teised koerad. Lisaks ta valetas, et on andnud vajalikud rohud ja teinud vaktsiinid. Loomaarstid tuvastasid ülevaatuse käigus ka hunnikus emaskoeri, kes hiljuti olid poeginud. Naine hämas ka nende kohta ning tegelikkuses eraldas ta kutsikad liiga vara emme juurest ning tegi rahaks. Just sellepärast te ta nime täna teategi. Ometigi oli veel üks asi, mis minu otsust väga suuresti mõjutas ja see puudutab juba proua Arbatova abikaasat Matit.
Surnutest halba ei räägita. Nii on tavaks, kuigi see on omamoodi nõme kui viie inimese tapjat või vägistajat haua ääres taevani ülistatakse. Mina ei räägi surnutest halba aga hoopis sellel põhjusel, et nad ei saa end kaitsta. Ometigi ei saa aga ka surm olla põhjuseks, et inimese toimepandud tegusid peaks maha vaikima.
Minu kätte sattus kohtuotsus ja ma ei saa teps mitte vaiki olla. Kasvõi sellepärast, et säästa tulevasi loomohvreid ja teid head loomaomanikud mõtlema panna. Ma olen teinud sadu reportaaže kohtusaalist ja minus elas õnnis teadmine, et kuri saab karistud ning õiglus võidab. Pärast enda kohta tehtud kohtuotsuse kuulamist naisepeksu süüdistuses varises see arusaam kokku:
"Hallo, miks te selle joodiku ilukirjanduslikku nutulaulu usute? Miks see naine surnud pole kui ma teda pool tundi järjest ja hiljem veel pool tundi järjest valimatult käte ja jalgadega peksin? Hallo, kus on vigastused? Miks ta EMO-s ei käinud ja kus on arstitõendid? Miks te ei arvesta selle hullu vaimse tervise, tarbitud rahustite ja alkoholiga?
Ainuke valetaja ja agressiivne inimene siin saalis on see nn "ohver"! Miks te ei kuula ta eksmehe tunnistust ja tunnete last jalaga löönud naisele kaasa? Kas te persse ei taha käia või on tegemist nüüd juba naiste kättemaksuga keskaegse nõiajahi eest, mil mehed teid tuhandete kaupa tuleriidale saatsid? Ma sülitan sellele naiste inkvisatsioonikohtu otsusele! Põrgu käige! Vaesed vigastena sündinud ja väetitena surmani ülekohut taluma pidavad õnnetud hinged ja ullikesed, kellele aina ja kõikjal liiga tehakse!"
Ainuke valetaja ja agressiivne inimene siin saalis on see nn "ohver"! Miks te ei kuula ta eksmehe tunnistust ja tunnete last jalaga löönud naisele kaasa? Kas te persse ei taha käia või on tegemist nüüd juba naiste kättemaksuga keskaegse nõiajahi eest, mil mehed teid tuhandete kaupa tuleriidale saatsid? Ma sülitan sellele naiste inkvisatsioonikohtu otsusele! Põrgu käige! Vaesed vigastena sündinud ja väetitena surmani ülekohut taluma pidavad õnnetud hinged ja ullikesed, kellele aina ja kõikjal liiga tehakse!"
Ma muidugi vabandan nende naiste ees, kes seda ahvatlevat "sündinud ohvri kaarti" vastavalt eesmärkidele ja meeleolule ei kasuta, aga ülejäänud punt on küll lausa põlastust väärt!
Eestis on eri aegadel olnud palju kohtuid, kes kõik on kuulutanud oma eksimatust ja ainuõigust tõele ning õigusele. Ajalugu teeb muidugi hiljem korrektiive, aga süüdimõistetuid see enamasti ei aita. Seetõttu ma väga hoolikalt kaalusin kas ma selle kohtuotsuse ikka paiskan ilmarahva ette või mitte?
Eestis on eri aegadel olnud palju kohtuid, kes kõik on kuulutanud oma eksimatust ja ainuõigust tõele ning õigusele. Ajalugu teeb muidugi hiljem korrektiive, aga süüdimõistetuid see enamasti ei aita. Seetõttu ma väga hoolikalt kaalusin kas ma selle kohtuotsuse ikka paiskan ilmarahva ette või mitte?
Siiski paiskan, sest olen üsna veendunud, et tegemist ei saa olla väljamõeldisega. Ma põlgan inimesi, kes teevad kaitsetutele ehk eelkõige lastele, vanuritele ja loomadele-lindudele liiga. Nad ei suuda endi eest seista ja sestap pole taolistel vägivallatsejatel minu käest halastust loota. Ma ei lähe ise jõhkarditele võimalusel kätega kallale, aga verbaalselt annan teile kolki ikka.
Mati Reeben on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema:
- 2015.a märtsil xxxx korteris ahvatles seksuaalselt 12-aastast T S (sünd xxxx), kui võttis enda alakeha paljaks, määris selle õliga ja lasi T S nähes koertel oma suguelundeid lakkuda ning seejärel pani oma käe pärakusse ning mõne aja pärast ütles, et tahab T S peenist imeda ja soovis anaalseksi;
- 2015.a suve lõpul – sügisel xxxx korteris ahvatles seksuaalselt 13-aastast A P (sünd xxxx), kui oli palja alakehaga ja pani A P nähes esmalt oma käe pärakusse ning seejärel arvutihiire ja siis tildo.
Seega Mati Reeben, rääkides lapseealisega, s.o noorema kui 14-aastase isikuga, seksuaalsetel teemadel ning tegeledes kahel erineval korral lapseealise nähes sugulist laadi tegudega, pani toime korduva lapseealise seksuaalse ahvatlemise, s.o KarS § 179 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT
Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Mati Reeben mõistetavaks karistuseks KarS § 179 lg 11 järgi 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust ning KarS § 182 järgi 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 4 (neli) aastat.
Süüdistatav Mati Reeben on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.
Nii, et koeraomanikud ja loomasõbrad! Mõelge ikka kaasa ning tuletage see blogilugu meelde kui oma kalli loomakese järglaseid loovutama hakkate! Millerdajatel on loomulikult ükskõik kas tema koerakese järglasi kepitakse või peavad nad mõne nilbiku mune lakkuma, aga kõikidel teistel inimestel palun küll uue loomaomaniku tasuta võimalikult hoolikalt kontrollida! Mina tänan!
