"Ega me ise ei lasekski, aga külanaised tulid koos nutvate lastega ukse taha, viskusid põlvili ja lahkusid alles aovalges kui olin lubanud, et tuleme kogukonnale appi.", ütles Eesti Esimese Jahimehe Esimene abi ajakirjanikele.
"Hundil on tegelikult metsas paha ja eriti paha on kärntõves hundil. Me pole verehimulised mõrtsukad vaid ka huntide suurimad sõbrad ja läheme neile tegelikult appi." toetas Eesti Esimese Jahimehe Esimese Asetäitja Esimene ehk Vanem poeg, kes alles eelmisel kuul sai jahitunnistuse.
Lahingut tuleb alustada meediasõjaga. Väikeses Eestis on see eriti lihtne, sest keegi ikka kedagi tunneb ja soovitud nurga alt artikli saamine pole teab, mis probleem. Mäletate aastaid tagasi oli üleriigiline hüsteeria seoses linnugripiga ja uudislood hoiatasid kohe saabuvast surmast. Toimetajad käisid pinda ja leheneegrid vorpisid muudkui lugusid, viidates ühes või teises riigis linnugrippi surnud kodanikule.
"Miks Eestis selle vastu ei vaktsineerita?", tõmmati valitsus liistule.
Lõpuks minister, oli vist Pevkur, andis survele järele ja sotsiaalministeerium eraldas vaktsiiniks 6 miljonit krooni. Ma ise tegin loo teise mätta otsast ja üritasin selgitada, et linnugripp on köki-möki ning täiesti tavalisse grippi sureb aastas kordades rohkem inimesi.
Kuidas asi lõppes? Rumal ministeerium jäi süüdi, 6 milli rahva raha lendas aia taha, sest neid vaktsiine polnud kellegile vaja ja nüüd arutlesid samad ajakirjanikud juba "rumala ministri" pädevuse üle. Lugeja muidugi aju ei kasutanud ja ahmis seda, mida teleekraanilt nägi või lehest luges.
Täpselt sama lugu on praegu hundihüsteeriaga. Kui märkasin esimesi ettevaatlikuid artikleid, oli selge, et küttidel on norm täis ja nad tahavad neid juurde saada. Rahvast hakati jälle tasahilju ette valmistama. Taolistes lugudes peavad kõlama sellised sõnad nagu OHTLIK, LAPSED, MASSILINE, ARMAS PEREKOER, AITAMA, ÕÕVASTAV, OHVER JNE. Siis lugu töötab ja kütab kirgi! Väga oluline on loo juurde lisada "õige" foto ehk hunditappu soosiva artikli juures peaksid olema hallivatimehel kihvad ähvardavalt irevil või ilmsüüta verine kitseke hambus! Teie ei usu mind? Aga palun, siin on teile Postimehes ilmunud loo pealkiri ja sissejuhatus:
"Jahimehed aitavad eestlasi kollitavate nuhtlusisenditega"
Viimastel nädalatel on hüppeliselt sagenenud pöördumised Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) poole palvega aidata kogukonda nuhtlusisendite küttimisel. Inimesed on hirmul, kardetakse nii enda, laste kui ka lemmik- ja koduloomade pärast!"
Kah mul asi, oskan täpselt samamoodi loo kirjutada:
"Loomakaitsjad ei saa rahvast metsades luusivate püssidega kollide eest kaitsta!"
Viimastel nädalatel on hüppeliselt sagenenud pöördumised Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) poole palvega aidata kogukonda nuhtlusisendite likvideerimisel. Inimesed on hirmul, kardetakse nii enda, laste kui ka lemmik- ja koduloomade pärast!
Eestimaa Loomakaitse Liit ei saa kahjuks nutvatele emadele appi tõtata, sest püssidega kollide küttimine on Eestis keelatud ja palub meeleheitel inimestel pöörduda kaitse- või siseministri poole.
"Olukord riigis on absoluutselt kriitiline!" ütles Loomakaitse Liidu jurist, aga eelkõige õrn naine ja tulevane 8 lapse ema Piret Tees. "Vanasti said inimesed vähemalt verehimuliste jahimeeste poolt lendulastud kuulide eest puude taha varjuda, aga nüüd on suur osa metsadest maha võetud. Olukord meenutab sõda, sest pidev paugutamine ei lase magada, hirmunud lapsed varjuvad voodi alla ja keelduvad kooli minemast. Ma kardan, et Eesti on kodusõja lävel kui valitsus jõuliselt maainimesi kaitsma ei asu!"
Eesti riik astus jahimeeste südamesoovile maa huntidevabaks muuta, otsustavalt vastu. Ja õieti tegid, sest päris elus on hundil looduses paganama tähtis roll täita.
Keskkonnaagentuuri ekspert Peep Männil lükkab tagasi viimastel päevadel meedia vahendusel toodud väited, nagu kipuksid hundid küladesse toidunappuse tõttu, samuti kinnitavad spetsialistid, et hundid inimest ei ründa.
Männili sõnul on hundil Eestis praegu väga rikkalik toidubaas. "Seda hoolimata Aafrika seakatkust tingitud metssigade arvukuse drastilisest kahanemisest," sõnas Männil. "Kui rääkida hundi toidulauast, siis põdra ja kopra arvukus on jätkuvalt kõrge ning metskitse kui hundi eelistatud saaklooma arvukus on kõikjal kiiresti taastumas. Vähe sellest, nende arvukus on viimaste aastate jooksul kahekordistunud."
Jahimehed on meeleheitel ja ajavad oma jonni edasi. Ega enda vaid ikka kogukonna huvides loomulikult.
„Juba jahihooaja alguses tundus jahimeestele, et huntide arvukus on ulukiseire poolt alla hinnatud,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja ja riikliku suurkiskjate töörühma liige Andres Lillemäe
„Selleks, et seda väidet kontrollida, viisime jaanuaris ja veebruaris läbi üle-Eestilise arvukuse hindamise.“
„Tulemused saime kätte märtsi alguseks ja tänaseks on need põhjalikult analüüsitud ja korrigeeritud. Hindamisel saime pisut üle 200 hundi, mis ületab ulukiseirajate hinnangut kaks korda!“
«Eraldatud küttimismahud oleme siiani täitnud, aga kütime ära ka ülejäänud nuhtlusisendid kui riik eriload välja annab", lubab Eesti esimene jahimees pühalikult.
„Kurb on tõdeda, et ulukiseire ei usalda täna üldse jahimehi ja meie kogemust“. ohkab Läänemaa hundijahi koordinaatori ja jahindusnõukogu liige Hugo Petersoni
Juristid näeksid jahimeeste poolt läbiviidud loendamistes huvide konflikti, sest mida suuremat numbrit näitad, seda rohkem on sul võimalik päästikule vajutada ja liha koju tarida. Ka mina olen jahimeeste loendusandmete suhtes pessimistlik. Kujutage ette olukorda, et kari mehi võtab end rivvi ja kukuvad loomi hirmutama. Elukad jooksevad kabuhirmus ja siis panevad teised jahimehed nende vahelt mööda vupsanud isendid kirja. Kuhu aga see kitse- või põdrakari jooksis? Ilmselt naaberjahipiirkonda, kus neid siis JÄLLE üle loendatakse. Ime, et meil üldse metsloomi enam on, aga ärge muretsega, sest see probleem kaob lähima kümne aastaga kui ka inimesele ülimalt ohtlikud metsad maha saavad võetud.
Head inimesed! Lugege, aga kindlasti kasutage aju, sest juba alates peakirjast ja sissejuhatusest hakkab teiega manipuleerimine pihta. "Kes aitaks? Ohtlikud hundid laamendavad karistamatult valgustatud külas", loob ühe meeleolu. "Aastaid Noa-Rootsi külakeses vabalt ringi jooksnud ja lapsi rünnanud koer pages sedapuhku ise huntide eest!", aga hoopis teise ja kurjad susid muutuksid sõna jõul justkui kohe headeks.
Ühe või teise liigi arvukuse piiramine on inimese võimuses ja see on ka oluline. Jahimehed vannuvad, et huntide arvukus jääb ka pärast masstapatalguid selliseks, et nad välja ei sure. Võib-olla, aga maailmapraktikal ja ajalool on ette näidata tuhandeid välja suretatud ja kütitud liike, milles just inimloom süüdi.
Ma saan aru, et paljud jahimehed pole hunti näinud, veel vähem küttinud ja sestap oleks vaja hädasti mõned veel kasvõi Facebooki uhkeldava foto tarbeks maha nottida. Aga selle aasta norm on teil käes ja saite lubasid veel juurdegi. Nii, et kannatage ja oodake järgmist talve, aga kasutage ka siis ikka vana taktikat - hirmulood meedias, nutulaul ministeeriumis ja siis juba lausa kuulipildujatega metsa kogukonna hüvanguks võsavillemeid killima! Edu teile lambanahka pugenud püssidega hundid!
